Möödunud kolmapäeval korraldas Keskerakonna naisteühenduse KENA juhatuse liige ja Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar juhataja Heli Raevald Õuna puhketalus aruteluringi „Kes lööb, see armastab. Tõesti?”. Käsitleti teemasid, kuidas ühiskond võiks paremini abiks olla lähisuhtevägivalla ohvritele ning samas aidata kurjusest ja julmusest jagu saada ka vägivallatsejal.
Osalesid spetsialistid
Mõttevahetuse sissejuhatuseks kuulati Jõgevamaa naiste tugikeskuse eestvedaja Astrid Maasingu ettekannet, kus selgus, et tugikeskus on vägivalla ohvriks sattunud naiste kaitsmiseks, abistamiseks ja psühholoogiliseks nõustamiseks tänuväärt tööd teinud.
Samuti arvati, et Jõgeval ja meie maakonna teistes paikades, kus üksteist hästi tuntakse, tulevad lähisuhtevägivalla juhtumid kiiremini avalikuks.
Lähisuhtevägivalla olemust, erinevaid esinemisvorme ja nendest väljapääsu aitasid lahti mõtestada jurist ja nõustaja Gert Üprus ning pedagoog Reet Trei, kes on õppinud rahvusvahelist õigust, kuid praegu töötab mälutreenerina.
Mõttevahetusel osalejate hulgas oli elu karmi argipäevaga sageli kokkupuutuvaid spetsialiste: sotsiaaltöötajaid, meedikuid, lasteaiaõpetajaid. Toodi näiteid, et mitmeski peres jääb lähisuhtevägivald varju, sest naine, kes tavaliselt on kannataja, ei julge sellest rääkida või häbeneb seda teha. Mõnikord arvatakse, et kõige tähtsam on see, et mees ja laste isa perre jääks.
Tõdeti, et politseil on lähisuhtevägivalla juhtumitesse vahel keeruline sekkuda ja menetlust alustada. Mõnikord edastab vägivalla ohvriks sattunud naine küll appikutse politseile, kuid korrakaitsjate saabudes ütleb ta, et midagi halba pole toimunud, vigastused saadi kukkudes ja tema kaasagi on maha rahunenud. Politseinikel ei jää siis muud üle, kui ära minna.
On ka vägivaldseid mehi, kes seltskonnas suudavad olla väga viisakad ja nii avalikkuse ära petavad.
Tuleb selgitada ka lastele
Gert Üprus ja Reet Trei toonitasid, et vägivalla ohvreid peaks sedavõrd palju harima, et nad teaksid ja tunnetaksid, et sellest tuleb rääkida. Muresid ära kuulata ja nendele lahendusi otsida on psühholoogide, perenõustajate, sotsiaaltöötajate ja teistegi spetsialistide töö. Kui nende poole kohe ei söandata pöörduda, võib heaks kuulajaks ja kaasamõtlejaks olla sugulane, usaldusväärne sõber või tuttav.
„Kui mees on vägivaldne, soovitatakse naisel abi otsida tugikeskusest. See lahendus on siiski ajutine. Tegelikult oleks mõistlikum, kui naine saaks jätkata elu kodus. Mehele pakutakse abi ülekohtusest karakterist jagusaamiseks. Eestis on võimalus saada ka viharavi, kuhu suunavad sotsiaaltöötajad. Patsiendiga tegelevad psühholoogid ja psühhiaatrid. Paraku on ravileminek vabatahtlik, kedagi sunniviisiliselt saata ei saa,“ märkis Gert Üprus.
Tema sõnul tasuks lastelegi selgitada, mis on lähisuhtevägivald. „Teemat peaks põhjalikumalt käsitlema koolides, perekonnaõpetuse tundides. Õppeprogrammid võiksid sisaldada ka perekonnaõigust.“
Oli jutuks, et füüsilise vägivalla kõrval esineb ka vaimset, mis võib kannatajale olla stressirohkem ja kurvemgi kui kehaline väärkohtlemine. Rõhutati, et vaimsele ja füüsilisele vägivallale tuleb võrdselt tähelepanu pöörata.
KENA kutsus mõttevahetusele ka mehi. Üks neist, 12kordne veteranide maailmameister sangpommispordis Ülo Kuusk ütles, et lähisuhtevägivald on olnud suureks mureks ka varasematel aegadel ning sellele on leitud erinevaid lahendusi.
KENA Jõgevamaa eestvedaja ja Jõgeva vallavolikogu liige Heli Raevald märkis, et KENA hoiab lähisuhtevägivalla temaatikat järjekindlalt oma huviorbiidis.
JAAN LUKAS
