Me jätkame valitsuskoalitsioonis tööd selle nimel, et edaspidi kaetaks teise pensionisamba kulutused riigieelarvest. See võimaldaks täiendavalt tõsta vanaduspensione mitmesaja krooni võrra kuus.
Kuidas võrrelda pensionide suurusi?
Selleks on võetud kasutusele erinevaid näitajaid. Eestis on kriteeriumid pensionisammaste rahastamise hindamiseks, keskmine meeslihttöölise palk on võrdlusaluseks, kui arvestatakse pensioni vastavust Euroopa sotsiaaldokumentide miinimumstandarditele. On veel selline mõiste nagu ostukorv ja sellega võrreldes kerkib küsimus, kas praegune pension ikka võimaldab inimestel toime tulla. Kui vaatleme perekonna suurust, inimeste elukohta, terviseseisundit ja teisi tunnuseid ning võrdleme neid elatusmiinimumiga, siis saame veelgi kirevama pildi.
Need on aga mõisted, millega pensionärid iga päev kokku puutuvad, millega nad opereerivad ja millest lähtuvalt nad teevad omapoolseid ettepanekuid pensioni suuruse ja terviksüsteemi muutmiseks.
Sellepärast on eriti oluline, et otsustuste protsessi kaasataks ka eakate organisatsioonide esindajaid. Mõtlemist on palju, lihtsaid lahendusi ei ole ja pensionitõusu on mitmetel aastatel edasi lükatud. Meenutame, kui ajavahemikul 1995-1999 tõusis 40-aastase tööstaaziga inimese pension nelja aastaga 771 krooni, siis aastatel 1999 ? 2002 oli tõus vaid 252 krooni. Samas aga hinnad tõusevad ja pensionide reaalväärtus on aina langenud.
1. aprillist tõusis pension keskmiselt 231 krooni.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel saab pensioni üle 370 000 inimese, kõik arutelud pensionide teemal on paratamatult kõrgendatud huviorbiidis.
Valitsus on kinnitanud indeksi, ning selle indeksiga arvutati kõik pensionid 1. aprilliks läbi. Lisaks sellele suurendati pensioni baasosa 50 krooni ja staa˛iaasta hinnet 1.13 krooni võrra, mis tasakaalustavamalt loob võimaluse pensioni suurendamiseks nii nendel isikutel, kelle tööpanus on suurem, kui ka teistel, kellel seda vähem.
Järgmisel paaril aastal tõusevad pensionid aastas kaks korda. Rahvaliit saavutas Riigikogu tasandil selle, et erinevalt riikliku pensionikindlustuse seaduseelnõu esialgsest kavast toimub pensioni indekseerimine ikkagi 1. aprillil, sellele lisandub täiendav pensionitõus 1. juulil (baasosa 50 krooni ja staa˛iaasta hinne 1.13 krooni). Seega suurenevad pensionid 2005. ja 2006. aastal kaks korda ? 1. aprillil ja 1. juulil.
1. aprillil muutusid ka toitjakaotuspensionid. Tegin ettepaneku toitjakaotuspensioni suurendamiseks, mida sotsiaalkomisjoni koosolekul ka hääletati ja kus kõik komisjoni liikmed olid poolt ühe väikese mööndusega ? toitjakaotuspension tõuseb ühel perekonnaliikmel 50 protsendile arvestuslikust määrast.
2003. aastal oli ühe perekonnaliikmega toitjakaotuspensioni saajaid üle 5700. Kahe perekonnaliikmega on ligi 2000 pensionäri ja nende toitjakaotuspension tõuseb 80 protsendile senise 70 protsendi asemel.
Väärikama vanaduspõlve poole
Pensioniindeksi alusel kasvab keskmine vanaduspension aastatel 2003-2006 ligikaudu 600 krooni, millele lisandub 400 krooni erakorraliste tõusude arvel, kokku nelja aastaga ligikaudu 1000 krooni. Kindlasti loob selline pensionide suurendamine pensionäridele tugevama majandusliku turvatunde. Kui aga keegi üritab praegu pensionide tõstmise puhul rääkida täiendavast kulust, siis pean sellist mõtteviisi kohatuks.
Mai Treial, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees,
Rahvaliit
