Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tegutseb keemiahuviliste õpituba, mille kutsusid ellu kooli keemiaõpetajad Kaja Linde ja Aleksandr Kirpu. Kui tavaliselt korraldatakse keemia õpitubasid kooli keemialaboris, siis hiljuti tegutseti Põltsamaa Felixi toidulaboris.
Põltsamaa Felixi kvaliteedi- ja tootearenduse direktori Maris Schryeri sõnul oli keemia õpikoja korraldamise idee nende toidulaboris kooli algatus. Schryer pakkus välja, et õpitoa tegevus võiks olla seotud Felixi toodetega. “Kui õpilased õpivad keemia tundides põhiliselt ainult teooriat, siis siin nad näevad, kuidas neid teadmisi praktikas kasutada saab,” rääkis Schryer. Kaja Linde ja Aleksandr Kirpu sõnul on ühisgümnaasiumil Felixiga välja kujunenud head suhted ja seetõttu oldi koostööks valmis.
Tootmisse jõudmiseks aasta kuni poolteist
Õppureid juhendanud Ragne Larin, kelle igapäevatöö on tootearendus, rääkis sellest, kuidas ettevõtte labor tavapäraselt toimib.
Larini kinnitusel tuleb esmalt valmis saada uue toote retsept, seejärel tehnoloogiline skeem ja labori analüüsid. Toode peab olema vastavuses nii seadusandlusega kui ka ettevõtte tootmisvõimalustega. Lõpuks peab laboris välja töötatud toode jõudma tootmisliinidele ning seejärel tuleb tootele teostada ka järelkontrolli. Felixis on välja töötatud tooteid, mis on tootmisliinidele jõudnud kahe kuuga, kuid tavaliselt kulub selleks aasta kuni poolteist.
Praktiline katsetamine pakkus pinget
“Poisid proovisid, kuidas ensüümide abil pressitava mahla kogust suurendada saab. Kahte mõõtetopsi kaaluti võrdne kogus pressitud õunamassi. Ühte topsi lisati ensüümi ja teise sama palju vett. Seejärel jäeti topsid umbes 15 minutiks seisma ning seejärel mõõdeti üle kummastki topsist saadud mahla kogus,” rääkis Felixi tootearendaja Karin Veeroja. Tootearendaja sõnul on õpilased Felixi toidulaboris esmakordselt. Varem on õppurid Felixis küll ekskursioonil käinud.
Tootearendaja sõnul tegelevad nad toidulaboris retseptuuri väljatöötamisega. Kui tootmises valmistatakse erinevaid toite viiesaja kilogrammi, tonni või kümne tonni suurustes kogustes, siis meie katsetame siin mõne kilogrammini ulatuvate kogustega. “Kui me lõpuks maitsega rahule jääme, saab retsepti tootmisse anda. Tootmiskatse on kallis ja see eeldab hoolikat eeltööd,” rääkis Karin Veeroja. Näiteks kastmete puhul kestab tootearendusprotsess 12 kuud. Mida pikema säilivusajaga tooted on, seda pikemalt on seda tootmiseks ette valmistatud.
Osaletakse huvist keemia vastu
Üheteistkümnenda klassi noormehed Joonas Püvi ja Egert Virkunen tunnistasid, et toidulaboris on põnev tegutseda, ikka teistmoodi kui koolis. Seitsmenda klassi tüdrukud Silvia Linnuste ja Heleen Roos rääkisid, et nemad sattusid keemia õpikotta tänu õpetaja Kaja Lindele, kes neile loodusõpetust annab. Tüdrukute sõnul tulid nad õpikotta huvist aine vastu, ehkki nad keemiat koolis veel ei õpi. “Kui keemiat õppima hakkame, saame sellega kindlasti paremini hakkama,” kinnitasid tüdrukud, kes soovivad õpikoja tegevuses ka edaspidi kaasa lüüa.
E-Piima laborgi oleks põnev koht
Keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu sõnul on Felixis võimalik oma silmaga näha, kuidas on keemia seotud tegeliku eluga. Õpetaja sõnul on keemia õpitoas osalevate noorte puhul oluline, et osaletakse vabatahtlikult.
“Selline vabal tahtel põhinev tegevus viibki meid elus edasi.
Keemia on teadus, kus silmaga eriti midagi näha ei ole. Kõik see, mida saab praktiliselt katsetada ja silmaga näha, tuleb õppimisel kasuks,” ütles õpetaja Kirpu. Eelmisel aastal pakkus Tartu Ülikooli keemiateaduskond Põltsamaa õpilastele võimalust osaleda nende poolt korraldatud keemia õpitoas. Keemia- ja bioloogiaõpetaja Kaja Linde sõnul korraldasid nad keemia õpikoda juba eelmisel aastal. Kaja Linde ja Aleksandr Kirpu kinnitasid, et oleks väga tore, kui ka E-Piim Põltsamaa Meierei leiaks võimaluse õpilastele ettevõtte laboris katsete korraldamiseks ja sealse tegevusega tutvumiseks.
Kaja Linde sõnul polegi 45 minuti pikkuse koolitunni jooksul võimalik läbi viia selliseid tegevusi nagu keemia õpikojas, mis vältab kolm-neli tundi järjest. Keemiahuvilistele lastele on antud kooli poolt selles mõttes roheline tuli, et nad saavad õpitoas osaleda osaliselt teiste õppetundide ajal.
“Need on tublid lapsed ja nad saavad ka nende tundidega hakkama, kus nad hetkel osaleda ei saa. Lisaks sellele käivad paljud keemiahuvilised lapsed ka muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis ja teistes aineringideski. Tublid lapsed jõuavadki palju,” kinnitasid õpetajad.
i
TOOMAS REINPÕLD
