“Päev, mil uksest astub sisse inglise keelt kõnelev lapsevanem ja soovib lapse meie lasteaeda panna, ei tarvitse kaugel olla. Ma tahan, et ma oleksin selleks valmis,” ütles Jõgeva lasteaia Rohutirts õpetaja Domicele Teder, tuues välja põhjusi, mis ajendasid teda Jõgeva Koolituskeskuse korraldatud inglise keele kursustele minema. Lisaks inglise keelele on Jõgeva Koolituskeskus käivitanud soome, prantsuse ja hispaania keele kursused.
Häid põhjendusi oli ette tuua ka Domicele Tederi õpingukaaslastel. ASi Werol Tehased ostuosakonna juhataja Indrik Unt kinnitas näiteks, et temal on inglise keelt vaja töö pärast: aeg-ajalt tuleb tal sõlmida ka ingliskeelseid lepinguid. Jõgeva vallavalitsuse kantselei vanemspetsialist Ulvi Pint ja Jõgeva aleviku lasteaia juhataja Katri Haaviste on kogenud, et inglise keele oskuseta on reisil keeruline hakkama saada. Hambaravi Edent OÜs töötav Erika Jõgi leidis aga, et oma teadmisi täiendades tunneb ta end lastega enam “ühel pulgal” olevat kui kodus näputööd tehes.
Soome keele õppijatelgi oli õppimatulekuks igal oma motiiv. Ülle Krikmannil töötab mitu pereliiget Soomes ning neil külas käia on hoopis vahvam, kui oskad müüjaga poes või tuttavatega nende kodus soome keeles vestelda. Evi Petser aga kinnitas, et Eestis tehakse väga palju ilusat, kvaliteetset ja originaalset käsitööd, mida tuleb kohaliku turu nõrkuse tõttu mujal, sealhulgas Soomes müümas käia.
“Juba pärast kolmandat soome keele tundi kogesin, et oskan soomlastest ostjate pärimistele üht-teist nende keeles vastu öelda,” ütles Evi Petser.
Inglise keele kesktaseme rühma ja soome keele eel-kesktaseme rühma õpetajad Rita Sildnik ja Margit Alliksaar tunnustasid mõlemat seltskonda tulbi kohalkäimise ja usina kodutöö eest. Aga oleks ka ebaloogiline, kui täiskasvanud inimene oma rahast kinni makstud kursusele looderdama läheks.
“Inglise keele kesktaseme kursusel on väga heatahtlikud ja suurepärase huumorimeelega õppurid,” kiitis Rita Sildnik. “Nad tulevad minu pakutud üsna kiire tempoga nurisemata kaasa, tehes, kui vaja, kodus lisatööd. Ehkki enamik tuleb siia pärast pingelist päevatööd, pole keegi kunagi pahur.”
“Keelekursused ongi mitte ainult õppimise, vaid ka suhtlemise ja sõprade leidmise koht,” tõdes Jõgeva Koolituskeskuse juhatuse liige Marika Prave.
Tekkis vajadusest
Võõrkeelekursusi hakkas Marika Prave, kes on põhiametilt Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist, korraldama kolm aastat tagasi. Siis toimusid need Jõgeva vallavalitsuse ruumides sama valla toetusel ja sama valla inimestele. Et keelekursustest huvitatuid oli ka Jõgeva linnas ja naabervaldades, asutati Marika Prave eestvedamisel täiskasvanute keeleõppega tegelev MTÜ Jõgeva Koolituskeskus. Möödunud aastal moodustas MTÜ omakorda haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba omava erakooli.
Sel õppeaastal sai Jõgeva Koolituskeskuse kursustel õppida inglise keelt neljal ja soome keelt kahel eri tasemel ning lisaks neile veel prantsuse ja hispaania keelt. Ka vene keele õppimise võimalus pakuti möödunud sügisel välja, ent huviliste vähesuse tõttu jäi kursus avamata. Kursused toimusid Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli ruumides ning ühtekokku osales neil 75 inimest.
“Oleme kahele nimetatud koolile ruumide võimaldamise eest väga tänulikud,” ütles Marika Prave.
Keelekursuste vastu on tema sõnul huvi tundnud ka mõned koolinoored, ent eelkõige ollakse orienteeritud täiskasvanute keeleõppele. Kui inglise, soome, vene ja saksa keele õpetajaid on tema sõnul võimalik leida kohapealt, siis hispaania ja prantsuse keele õpetajaid tuleb otsida kaugemalt. Jõgeva Koolituskeskuse inglise keele rühmi juhendab peale Rita Sildniku ka Maive Kase, soome keele rühmi peale Margit Alliksaare ka Mariann Tampuu. Hispaania ja prantsuse keelt õpetavad vastavalt Madis Kahro ja Mari Tarendi. Kolm viimast käivad Jõgevale Tartust.
“Soome keele huvilisi tuli nii palju, et pidime ka teise õpperühma avama. Et teist diplomeeritud soome filoloogi kohapealt võtta polnud, aga vähemaga me ei tahtnud leppida, tuligi teine soome keele õpetaja otsida Tartust,” ütles Marika Prave. “Selle aasta alguses laienes meie kool ka Põltsamaale, kus alustasid tööd inglise ja hispaania keele õpperühm.”
Tulemas küsitlus
Jõgeva Koolituskeskus on laienemas muuski mõttes: lisaks keelekursustele on plaanis käivitada teistsuguseid kursusi ning seda nii vabahariduslikul kui ka täiendkoolituse suunal. Hiljuti alustaski Jõgeva aleviku avatud noortekeskuses tegevust Robert Suvi juhendatav maalikursus. Kavandamisel on veel sotsiaalmeedia ja stiiliõpetuse kursus.</span>
Et saada ülevaadet sellest, missuguseid kursusi Jõgevamaa inimesed üldse vajaksid ja kus nende korraldamine kõige otstarbekam oleks, korraldab Jõgeva Koolituskeskus maist augustini vastavateemalise küsitluse.
“Küsitluse viime läbi online-küsitluste süsteemi eFormular kaudu ning koostöös maakonna omavalitsuste, raamatukogude ja mittetulundusühingutega. Nii loodame jõuda kõigi asjast huvitatud sihtrühmadeni ja saada teada, missugused on vajadused ja võimalused koolituskeskuse teistesse piirkondadesse laienemiseks,” ütles Marika Prave. “Küsitluse korraldamisel on eestvedajaks Jõgeva Koolituskeskuses vabatahtlikuna tegutsev Kristi Moorits. Loodame kõigi asjahuviliste aktiivset osavõttu. Sellest, kui adekvaatset infot saame, oleneb ju see, kui paljud jõgevamaalased tulevikus kodulähedase enesetäiendamisvõimaluse saavad. Meie keelekursustel osalejate küsitlemisel on näiteks selgunud, et enamik neist poleks keelt õppima hakanudki, kui selleks oleks Tartusse sõita tulnud.”
Marika Prave sõnul pole koolituskeskust lihtne majandada, sest kursusetasusid ei saa lakke tõsta: siis keegi ju õppima ei tuleks. Keeleõppeks pole praegu võimalik ka ühestki fondist projektitoetust saada. Jõgeva vald on koolituskeskust küll natuke toetanud, aga teised omavalitsused veel mitte.
“Tegelikult võidaks aru saada, et keelekursused tekitavad juurde haritumaid, tööturul konkurentsivõimelisemaid ja endaga enam rahul olevaid inimesi. Oma sotsiaalseid vajadusi ei pea inimesed ju ainult laulukooris või rahvatantsurühmas rahuldama, vaid see võib toimuda ka keelekursuste kaudu,” ütles Marika Prave. “Tuleval aastal avaneb aga loodetavasti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav programm, kust on võimalik taotleda raha võõrkeelte, psühholoogia ja arvutialaste ning perekoolituste jaoks. Kui see juhtub, tahame selleks valmis olla.”
Jõgeva Koolituskeskuse kohta saab lisainfot kodulehelt www.jogevakoolitus.eu.
i
RIINA MÄGI
