Kavandatava riigigümnaasiumi kinnistu sai hoonestusõiguse

Jõgeva linnavolikogu istungil otsustati koalitsioonierakondade ehk Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmete häälteenamusega seada riigigümnaasiumi asutamiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kasuks hoonestusõigus kinnistule Aia 34, kus praegu töötab täiskasvanute keskkool. Linnavalitsuse esitatud teemakohase eelnõu vastu hääletasid Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad.

Jõgeva linnavolikogu otsusest selgub, et kogu kinnistut hõlmava viiekümneaastase tähtajaga  hoonestusõiguse oluliseks osaks on koolimaja ja linnavalitsuses põhivarana arvel olev Aia 34 parkla. Ühtlasi märgitakse, et hoonestaja kasutab koolimaja üksnes riigigümnaasiumi põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks.

“Nüüdseks on teoks saanud järgmine etapp riigigümnaasiumi rajamisel. Hoonestusõigust käsitlev otsus  paneb aluse sellele, et linnavalitsus saab haridus- ja teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi asutamiseks reaalselt lepingu sõlmida. Kuni hoonet polnud üle antud, ei saadud tegelikult kasutada ka selle korrastamiseks CO2 kvoodi müügist laekunud raha ja ühtlasi ei saa haridusministeerium alustada ka projekteerimisega,” ütles linnavolikogu esimees Meelis Pauklin. “Väga vajalik, et Jõgeva linnavalitsus ja haridusministeerium sõlmiksid riigigümnaasiumi rajamiseks lepingu ära, sest mida kauem selleks aega kulub, seda reaalsem on, et 2013. aasta septembriks ei suudeta Aia 34 asuvas hoones riigigümnaasiumi avada,” rõhutas Pauklin.  

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Põdra märkis, et hoonestusõiguse andmise otsuseta  ei saa tulevase koolihoone energiasäästlikumaks muutmiseks kasutada CO2 saastekvoodi raha. “Haridusministeeriumi riigivara osakonna juhi Indrek Riisaare sõnul võib muidu ehitustööde algus venima jääda, sest teatavasti on üle Eesti 480 objekti, mis kvoodiraha toel säästlikumaks muudetakse,” selgitas ta. 

Koostöötahet napib

Õpilaskodu võimaldaks ka väljastpoolt Jõgeva linna gümnaasiumiharidust omandama tulla.

Jõgeva linnavolikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Mai Treiali sõnul   ei ole riigigümnaasiumi loomine pelgalt Jõgeva linna küsimus, vaid seondub kogu Jõgevamaa koolivõrgu ümberkujundamisega. “Senini  pole selge, milline on Jõgeva linna ja teiste omavalitsuste koostöö ja soovid riigigümnaasiumi arengut puudutavates küsimustes. Riigigümnaasiumi moodustamise üle otsustamine pole ainult selle asukoha ja sisu küsimus, vaid sellel on oluline regionaalpoliitiline mõõde.  Kahjuks ei andnud abilinnapea Mihkel Kübar  viimasel volikogu istungil  veenvaid vastuseid minu küsimustele, milles seisneb nn uus kvaliteetne hüpe haridusealus või millele tugineb lootus, et ümberkaudsete piirkondade õpilased just Jõgeva riigigümnaasiumi  oma haridustempliks valivad,” märkis Treial.

Tema sõnul tähendab reform teatud osa lammutamist ja uue loomist, mistõttu on tarvilikud arutelud, uuringud, analüüsid.

“Väga hea, kui keegi avaks meie maakonna  koolivõrgu detailse analüüsi teemal arutelu, mis käsitleks ka õpilasrännet, koolivõrgu vajaduste erinevaid variante olenevalt seatud kriteeriumidest ning erinevate variantide sotsiaalsete tagajärgede prognoosi,” lisas ta. Treial ütles sedagi, et peab praegust Jõgeva gümnaasiumihariduse struktuuri hästitoimivaks.  

Täiskasvanute keskkool kolib välja

Seoses riigigümnaasiumi kavandatud sünnilooga tuleb lahendada ka küsimus, kas liita uue õppeasutusega Aia 34 hoones tegutsev täiskasvanute keskkool. “Arvestades omapära, võivad need asutused olla täiesti iseseisvad. Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis õpib üle 180 õpilase. See koolitüüp on aga ennekõike mõeldud õhtul tegutseva koolina, kus õpivad töötavad või väikese lapsega kodus olevad inimesed, kellel selleks võimalused õhtutundidel. Paraku soovib enamik  kooli pooleli jätnud inimesi õppetööd jätkata päevasel ajal. Nii tekib küsimus, mis nad ei omanda siis haridust tavalises gümnaasiumis,” ütles linnavolikogu esimees Meelis Pauklin.

Praeguse eelprojekti põhjal  ei jää tulevases riigigümnaasiumi hoones täiskasvanute keskkoolile ruumi.

Priit Põdra sõnul ei pea IRL fraktsioon täiskasvanute keskkooli ühendamist võimaliku tulevase gümnaasiumiga mõistlikuks. “Sarnasel seisukohal ollakse ka täiskasvanute keskkoolis,” kinnitas ta.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus