Kui teil veab ja te satute parajalt niiskesse metsa, kus puud-põõsad ja suured rohttaimed õiteilu liialt ei varjuta, siis õnnestubki teil näha kauni kuldkinga vapustavalt ilusaid õisi.
Tegemist on orhideeliigiga, mille õied on Eesti ja ka Euroopa ühed suuremad.
Kaunis kuldking kasvab enamasti Lääne-Eestis ja saartel ning Järva- ja Jõgevamaal. Lõuna-Eestist polegi mõtet seda taime otsida.
Meie lähemas ümbruses kasvab kaunist kuldkinga piisavalt, kuid et tegemist on teise kategooria kaitsealuse liigiga, siis ei tohi tema kasvukohti meedias täpsemalt avaldada.
Võtsime oma matkaseltskonnaga sel korral sihiks just kauni kuldkinga ja me ei pidanud pettuma.
Õiteilu jagub kuni kaheks nädalaks
Kuldking tahab aluselist, neutraalset või kergelt happelist mulda. Enamasti parasniisket, pigem isegi liigniisket mulda, aga kindlasti mitte kuiva. Eestis on ta põhiliselt metsataim, kuid kasvab ka soistel aladel. Oma levikuala põhjapiiril ongi ta eelkõige just sootaim.
Kuldking eelistab varjulist kohta ega talu täisvalgust.
Kui õite järgi tunneb selle ära enamik loodusesõpru, siis lehtede järgi oskavad vahet teha vähesed. Nimelt on kuldkinga lehed küllaltki sarnased piibelehe omadega, kuid leherood on tunduvalt tugevamad.
Selle kauni orhideelise võsud hakkavad kasvama kevadel aprilli lõpus või mai algul. Õied puhkevad mai lõpus või juuni keskel. Õitsemine kestab umbes paar nädalat. Õitseaja pikkus sõltub ilmast – kuiva ja kuuma ilmaga on õitsemisaeg lühem, niiske ja jahedaga pikem.
Kuldkingal on mullas kuni kümne sentimeetri sügavusel horisontaalne risoom, mille tipus areneb igal aastal kaks punga. Üks on veidi suurem ja sellest kasvabki järgmisel aastal võsu. Taoliste sakkide järgi on teadlastel võimalik määrata kuldkinga vanust. Ja see on tavaliselt aukartust äratav.
Õitsemisikka 10-15 aastaga
Õisi on kuldkinga varrel üks või kaks, väga harva ka kolm. Õitsemisikka jõuavad taimed 10-15 aastaga. Tolmeldajateks on vaid mõned sobiva suurusega mesilasliigid ning õitest viljub seetõttu vaid alla veerandi.
Valminud viljad vabastavad pragunedes seemned, mida tuul ja vesi edasi kannavad. Iga kupar võib sisaldada kuni 17 000 seemet. Esimesed kolm aastat toitub idand seemne abil mullas, alles neljandal aastal ilmub esimene roheline leht maapinnale. Õitsemiseni läheb siis veel üheksa aastat. Õitsva võsu annab teadlaste hinnangul vaid iga 10 000. seeme.
Viljad valmivad septembris, kui lehed hakkavad juba kolletuma ja vaid viljadega varred jäävad püsti.
Kuldking on pikaealine püsik. Need kaunid taimed võivad elada aastasadu. Teadlaste uuritud taimedest on vanimad olnud 192-aastased.
Taime ei tohi noppida ega tallata
*Tema kasvukohtades ei tohiks teha metsa lageraiet
*Negatiivselt võib mõjuda valgustingimuste muutumine või kuivendamine
*Metssead võivad taime risoome süüa
*Poollooduslike koosluste hooldamise katkemine
*Kaunis kuldking on arvatud teise kaitsekategooriasse
Teise kategooriasse arvatakse
*liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel
*liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu
*Kaunis kuldking on saanud ka liigikaitse tegevuskava
*Endla looduskaitsealal on kauni kuldkinga inventuur läbi viidud 2007. aastal
Allikad: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) inventuur 2007; Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) tegevuskava; looduskaitseseadus.
i
HELVE LAASIK
