Eestis on juba paljude aastate jooksul hinnatud nende inimeste tööd ning pühendumust, kes oma energiat, aega ja vaeva teistest enam oma kodu ja koduümbruse kaunimaks muutmisesse ning ilu loomisesse on panustanud.
Jõgeva maakonna kaunite kodude projekti koordinaatori Tiina Tegelmanni sõnul pöördus ta tänavu kevadel kõikide Jõgevamaa omavalitsuste poole palvega saata ettepanekuid nendes omavalitsustes silma jäänud kaunite kodude kohta, kes vääriksid tõsisemat tunnustamist. Tagasisidet saadi maakonna seitsmelt omavalitsuselt 11 objekti kohta. Konkursi maakondlik koordinaator kinnitas, et tema on selle tulemusega rahul. Samas tuleb tõdeda, et ühel hetkel saab kaunite kodude osas n-ö ring täis.
Objekte vähem, tase ühtlasem
Tegelmanni sõnul teevad erinevate omavalitsuste volikogude juures tegutsevatesse vastavatesse komisjonidesse kuuluvad inimesed oma tööd südame ja tõsise vastutustundega ega esita konkursile poolikuid objekte. Vastupidi – konkursile esitatakse kodusid väga läbimõeldult ja kaalutletult. Tihti on nii, et tublid ja loovalt mõtlevad kodukaunistajad ei taha end avalikkusele eksponeerida. Just selline tõsiasi tuli ilmsiks ka üleriigilisel maakondlike koordinaatorite koosolekul. Tublid ja loovad inimesed ütlevad üsna sageli kaunite kodude komisjoni liikmete ettepanekule nende kodu külastada ja hinnata “ei”. Tiina Tegelmanni sõnul mõistab ta neid inimesi ja saab aru, et paljud meist selliste komisjonide esindajaid oma privaattsooni lubada ei tahaks. Teisalt on sellise ettepaneku näol kaunite kodude omanikele tegemist nende inimeste töö märkamise ja tunnustamisega, mida Tegelmann peab jätkuvalt väga oluliseks.
Kõik 11 objekti, mis sellel aastal maakonna omavalitsuste poolt konkursile hindamiseks esitati, olid väga ühtlase tasemegea, mis muutis hindajate töö keeruliseks. Hindamiseks esitatud objektide hulgas oli ka Luua metsanduskool. Samas oli kauneid kodusid hinnanud komisjoni liikmetel samuti võimalik omalt poolt konkursile üks objekt hindamiseks välja pakkuda. Komisjoni valikuks oli sellel korral Põltsamaa linn. Jõgevamaa koordinaatori sõnul pole hindajate töö professionaalsuses tarvis kahelda, sest komisjoni kuulus kaks tugevat spetsialisti – Urve Rillo Palamuse puukoolist ja Katrin Puskar Luua metsanduskoolist, samuti Reet Alev Pajusi vallavanemana, kes Tiina Tegelamnni sõnul teeb ka omavalitsusjuhina oma tööd hingega ning sobib selle komisjoni koosseisu suurepäraselt. Kaunid kodud jäädvustas sellel aastal fotodele Anatoli Makarevitš.
Värve jätkub igasse aastaaega
Komisjon alustas hindamisega Torma vallas, kus esmalt külastati Ene ja Urmas Õunapuu kodu. Ene ja Urmas Õunapuu kodu esitati konkursile kodanikualgatuse korras, mis kõneleb selget keelt selle konkursi jätkusuutlikkuse kasuks. See on väga hea algatus, sest ühe või teise piirkonna või asula elanikud tunnevad kõige paremini läheduses asuvaid kodusid ja teavad nende loomise lugu. Kodanikualgatus annab konkursile juurde uut hoogu.
Komisjoni liikmetele tundus, et kodude kujundamise ja inimeste loovuse rakendamise osas on latt kohe alguses väga kõrgele tõstetud. Ent ringsõitu jätkates muutus tase ühtlaseks, sest ka teised objektid olid Torma valla tublile perele võrdväärsed konkurendid. Konkursi maakonna koordinaatorile torkas tänavu eriliselt silma, et kodu ümbruse kujundamine ja hoonete renoveerimine on hästi ühte sulandada osatud. Piisavalt hästi on kujundamisel kasutatud looduslikku keskkonda ja taimestikku. Esile on toodud erinevaid looduslikke taimi, millest varem polnud hindajatel aimugi ning teisalt on osavalt jälgitud taimestiku värvigammat. Taimestiku värvide valikul on hoolega silmas peetud, et värve jätkuks erinevatesse aastaaegadesse. Uueks trendiks kodu kaunistamisel on erinevate puude kujundamine, kus eriliselt jäid silma erikujulised kuused. Spetsialistide hinnangul nõuab selliste puude vormingute loomine väga järjepidevat tööd.
Kaunite kodude kategoorias hinnati ka Luua metsanduskooli ja Põltsamaa linna. Palamuse vallas asuva Gerda ja Tarmo Tallinna kodu näol oli ühelt poolt tegemist kauni koduga, kuid samas kaldus see ka tööstusmaastike või siis pigem talude kategooriasse, kus ei tegelda ainult kodu kaunistamisega, vaid ka talupidamisega. Territooriumi poolest on perekond Tallinna koduõu ja tootmismaa ühte sulandatud. Teistegi hinnatud kaunite kodude puhul torkas silma, et pikema ajavahemiku vältel on korda tehtud suuremad maa-alad, ära on kasutatud erinevad tasapinnad, kultuurtaimestiku kõrvale on oskuslikult sobitatud looduslik taimestik. Tasapinna oskusliku kasutuse kohta on hea näide olemas Saare vallas Eleonora Saluse ja Vello Vestmanni kodu näol, kus kaitseks maanteelt tuleva müra vastu on nutikalt kujundatud mullavall, mis ühelt poolt on loodud mürabarjäärina, teisalt on targalt ära kasutatud puude istutuse alana ja tulevase pargina. Ka mujal on seal põnevalt kasutusele võetud erinevaid tasapindasid, mis tekitavad sellesse koduaeda erinevaid ruumilisi lahendusi.
Ilu loomine pole kuhugi kadunud
Vaatamata eestlasele loomuomasele tagasihoidlikkusele tuleks Tiina Tegelmanni hinnangul kaunite kodude konkurssi jätkata. Konkursi koordinaator lausus, et kui maakonnas leidub kasvõi ainult üks inimene, kes on nõus seal osalema, väärib ka tema tingimata tunnustamist ja teistele eeskujuks seadmist. Kui ühel hetkel tõepoolest peaks juhtuma, et konkursile enam kandidaate ei esitata, siis tuleb hoolega järele mõelda, kuidas selle teemaga edasi minna.
Jõgevamaal toetab konkurssi maavalitsus ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Nagu varasematel aastaelgi nii pääsevad ka tänavu Jõgevamaalt nelja kaunimaks osutunud kodu esindajad presidendi vastuvõtule, mis toimub 23. augustil Narvas. Jõgevamaalt lähevad presidendilt tunnustust vastu võtma Ene ja Urmas Õunapuu Torma vallast, Eleonora Salus ja Vello Vestmann Saare vallast, Gerda ja Tarmo Tallinn Palamuse vallast ning omavalitsustest Põltsamaa linna esindajad. Tiina Tegelmann lausus, et kodude kaunistamine, koduümbrusse ilu loomine ja hoonete renoveerimine pole Eestimaal kaugeltki lõppenud ning niikaua, kuni labidas ikka veel mulda vajutatakse, pole lootus konkursi jätkumiseks kuhugi kadunud.
TOOMAS REINPÕLD
