Jõgeval peetavate küüslaugufestivalide kavva on alati elevust toonud mitut laadi konkursid. Ka ülemöödunud laupäeval toimunud kuuendal küüslaugupeol selgitati välja kauneim küüslaugukübar, kauneim kaupleja ja suurim küüslauk.
Küüslaugukübarate konkursil oli seekord põrutavaimaks uudiseks see, et võitjaks tuli meesterahvas. Rainer Soosaar Põlvamaalt Kõlleste vallast kasvatab koos elukaaslase Vaike Rästaga hobikorras küüslauku. Saaki siia müüma tulles meisterdasid nad endale valmis ka küüslaugukübarad. Need said päris meeleolukad. Žürii, mille koosseisu kuulusid Jõgeva linnavolikogu esimees
“Miks teil perekonnanimed erinevad on?” päris päevajuht Mr Küüslauk ehk Valdi Reinas Vaiket ja Rainerit laval küsitledes. Saanud vastuseks, et neil pole pulmade pidamiseks raha, kutsus päevajuht festivalikülalisi üles Vaike ja Raineri letti küüslaugust tühjaks ostma: siis saavad noored ometigi paari minna!
Kõlleste küüslaugukasvatajate vahele platseerus kübarakonkursil Kuremaa lähedal elav Laile Sukk, kes tuntud siinmail kui tubli harrastusnäitleja ja Jõgeva haigla päevakeskuse näiteringi juhendaja.
“Tulingi festivalile mitte niivõrd kübarakonkursi pärast, kuivõrd selleks, et müüa festivalilaadal haigla päevakeskuse klientide meisterdatud diivanipatju ja nende kaunistatud keraamikat,” ütles Laile Sukk.
Kübarakonkursil oli seekord ainult viis osalejat. Üks neist, Epp Meisner oli oma juuksekaunistust meenutava kübara valmis teinud viie minutiga ja kohapeal kättesaadavast materjalist.
“See on inglise stiilis kübar: seal maal lähevadki kübarad üha väiksemaks,“ ütles Epp Meisner naljatamisi.
Jõgeva küüslaugufestivali valisid tema ja ta kolm kunagist Tartu naabritüdrukut oma iga-aastase kokkusaamise kohaks. Üks neist siiski kohale tulla ei saanud, teised tulid ja lõpuks saatsid oma esindaja ka kübarakonkursile.
“Elasime lähestikku Taara puiestee ja Lauristini tänava ehk praeguse Karl August Hermanni tänava nurgal ja pole omavahelist sidet kaotanud,” ütles Epp Meisner. “Saame igal suvel mõnes põnevas paigas või toredal üritusel kokku. Abikaasad võtame ka kaasa.”
Avatud olekuga leti taga
Stiilseimaks kauplejaks tunnistati küüslaugulaadal Maia Orav Viljandimaalt. Ta on samal konkursil varemgi tunnustust leidnud. Päris uut kostüümi ta igaks laadaks välja ei mõtle, vaid täiendab olemasolevat komplekti igaks laadaks mõne uue rõivakomponendi või aksessuaariga. Isegi kõrvarõngad olid tal küüslauguküüne kujulised, küüslaugutoonides vahva vilditud müts aga enda tehtud.
Vilditud mütse, susse ja muidki tooteid müüs ta ka küüslaugulaadal. Lisaks sellele oli tal pakkuda laias valikus lille- või küüslauguornamendiga kaunistatud kummikuid ja kalosse.
“Pean Võhma teeristis oma käsitööpoodi ja minu toodangut müüakse edukalt ka Põltsamaal Lemmik Lilleäris,” ütles Maia Orav. “Laatadel käies meeldib mulle stiilse väljanägemise nimel pingutada. See loob meeleolu nii mulle endale kui ka ostjatele. Kui lisad omalt poolt veel avatud oleku ja sõbraliku suhtlemise, siis läheb kauplemine ladusamalt. Mõnel teisel võib kaup parem ja ilusam olla, aga kui ta ostjale leti tagant morni näoga vastu vaatab, jääb tal see müümata.”
Käsitööga end elatada püüdva inimese elu pole Maia Orava sõnul lihtne, ent samas on see ikkagi tore, sest saad inimestele rõõmu teha.
“Käsitööd ei saa teha üksnes rahanumbritele mõeldes,” nentis ta. Mõelda tuleb ikka sellele, et see, mida sa teed, inimestele rõõmu pakuks. Ja kui inimene kaubaga rahule jääb, tuleb ta teine kordki tagasi. Mina võin öelda, et minu käsitöid on saadetud kingituseks kogu maailma.”
Võttis peremehest eeskuju
Suurima küüslaugu konkursi võitjaks osutus seekord Raplamaa mehe Aivar Kõutsi kasvatatud 90-millimeetrise läbimõõduga küüslauk. Jõgevale tõid selle tema vanemad, küüslauguomanik ise oli festivalipäeval ühel sünnipäevapeol grillimeistri ametit pidamas.
“Tõmbasin peenralt välja ühe küüslaugu, mis pealt vaadates teistest suurem paistis. Tahtsin näidata isale, kui hästi küüslauk tänavu kasvanud on. Isa, kes oli koos emaga mullusel küüslaugufestivalil käinud, arvas aga, et selle küüslaugu võiks Jõgevale konkursile tuua,” ütles Aivar Kõuts telefoniusutluses. “Kohale jõudes tegid nad esialgu “luuret” ja kui selgus, et konkursitelki välja pandud küüslaukude hulgas suuremaid pole, viisid minu küüslaugu korraldajate kätte. Nii see võit tuligi.”
Võiduküüslaugu kohta ütles omanik naljatamisi, et ju see võttis kasvamisel peremehest eeskuju. Aivar Kõutsil on enda sõnul pikkust
Aivar Kõuts elab Rapla linnas, ent küüslauku, tilli, tüümiani, rosmariini ja teisi maitsetaimi kasvatab ta Rapla lähedal Uuskülas vanemate juures. Maitsetaimi kasvatama innustab elektrikuna leiba teenivat meest tema ammune hobi – grillimine. Maitsetaimed leiavad nimelt koha marinaadides, milles liha enne küpsetamist hoitakse.
“Küüslauku läheb marinaadidesse eriti ohtrasti,” ütles Aivar Kõuts ja lisas, et kui küüslaugufestivalile ta ei jõudnud, siis 21. septembril toimuval Suurel Paunvere Väljanäitusel on ta kindlasti kohal. Seal toimub taas tervete sigade küpsetamise võistlus ning Aivar Kõuts lööb sellel kaasa võistkonna BBQ Pesakond koosseisus. Vähe sellest: siga küpsetama tuleb ka tema elukaaslane Heli Smirnova. Tema on üksnes naistest koosneva võistkonna BBQ Girls eestvedaja.
“Aga kui mul tuleval aastal jälle mõni küüslauk nii suureks kasvab, et teda auhind ähvardab, siis tulen kindlasti ka küüslaugufestivalile,” lubas Aivar Kõuts.
Aimar Pihlak, Jõgeva küüslaugufestivali peakorraldaja:
Konkursid on üks osa küüslaugufestivalist. Siin saavad ju ühe ala inimesed niikuinii kokku, võrdlevad Eestis kasvatatavaid küüslaugusorte, võrdlevad enda põllul kasvanud küüslauku teise maakonna taluniku omaga, kes kasvatas sama sorti, aga teistsugusel mullal jne. Kui meie, korraldajad, anname omalt poolt juurde ka väikese võistlusmomendi, siis on elevust omajagu.
Kübarakonkurss toimus sel aastal nähtavasti viimast korda. Ootasime korraldusmeeskonnaga juba ammu, et mõni edev meesterahvas tuleks ja selle konkursi ära võidaks: senini on võitjad olnud ju ainult naised. Tänavu läkski esimene auhind mehele ja järgmiseks aastaks mõtleme kübarakonkursi asemele midagi uut välja.
Konkurssidele pole tegelikult lihtne osalejaid leida. Nii, nagu Jõgeva inimene ei ole nõus sissepääsupileti eest maksma, nii ei ole ka tõelised talunikud kuigi altid festivalikonkursside “pulli” kaasa tegema. Nemad on oma töö suvel põllul ära teinud ning tulevad festivalile kauplema ja teistega asjalikult kogemusi vahetama. Eks me püüa järgmisi konkursse välja nuputades seda silmas pidada.
Eestlane on üldse väga tagasihoidlik ja lavale ei kipu, küll aga on nõus plaksutama ja südamest naerma, kui teine laval on ning midagi lõbusat teeb või ütleb. Vene rahvusest inimestega oleks selliseid konkursse vist palju lihtsam teha.
Aga kokkuvõttes on kõik olnud väga tublid. Teen sügava kummarduse kõigile, kes osalesid konkurssidel, aga ka neile, kes tulid päevaprogrammi nautima, eestimaist kaupa ostma, kes tõid oma vanemad peole ning kes vedasid mehe garaaži alt küüslaugufestivali pereparki lastega hullama. Tänan ka neid Jõgeva uuselanikke, kes tõmbasid aknad tugevasti kinni ja hakkasid internetis kommenteerima, et Jõgeval on hullemad ummikud kui Tallinnas Järvevana teel ning Matvere laulab keset linna nii kõvasti et laps ei saa magada. Tänu teile on küüslaugufestival jätkuvalt populaarne!
VI küüslaugufestivali konkursside paremad
Kauneima küüslaugukübara konkurss
1. Rainer Soosaar (Põlvamaa)
2. Laile Sukk (Jõgevamaa)
3. Vaike Rästa (Põlvamaa)
Kauneim kaupleja — Maia Orav (Viljandimaa)
Suurima küüslaugu (läbimõõt
RIINA MÄGI
i
