Kauge kooli ilu ja valu

Endised Vaimastvere põhikooli õpilased Heigo ja Anne-Ly otsustasid Jõgevale minemise asemel hoopis Lähte Ühisgümnaasiumi kasuks.
 Nii Heigo kui Anne-Ly sõnul ei teadnud nad Lähte koolist eriti midagi. ?Tundus lihtsalt midagi uut ja huvitavat,? ütles Heigo. Kõige rohkem köitis neid Lähte juures see, et kool on kodust kaugel. Anne-Ly sõnul oleks aga väga keeruline olnud Jõgevale kooli käia, sest Pedja külast ei liigu bussid just eriti tihti. Seevastu Lähtele tuleb sõita vaid kord nädalas. Anne-Ly sõnul annab kodust eemal olek juurde palju iseseisvust. Ka Heigo peab nüüd hakkama saama paljude asjadega, millega kodus elades ema tegeles. ?Pean nüüd ise koristama, nõusid pesema, süüa tegema. Võileiba polegi nii raske teha, aga katsu sa tekki tekikotti toppida,  see on juba katsumus,? jutustas ta.
Et Anne-Ly  on tütarlaps, siis temal selliseid probleeme pole, teda hirmutas veidi vaid tõsiasi, et 129 õpilasega koolist tuli tulla paarisaja õpilasega kooli. Muret teeb Anne-Lyle ka kabinetisüsteem. ?Kodusem tunne oleks, kui omaksime koduklasse, mitte ei kappaks terve päev ringi,? märkis ta.
Koolis saavad nii Anne-Ly kui ka Heigo hästi hakkama, kuigi viimane rõhutab naljatades sõnu ?praegu veel.?

Head ja vead
</STRONG>Teist aastat Lähtel õppiv Märjamaa neiu Aet  on õnnelik, et tänu Lähtele on tal nüüd tutvusi üle terve Eesti. ?Enamik klassikaaslasi elab ühiselamus ja see süvendab ühtekuuluvustunnet. Tavalises gümnaasiumis käies ei oleks terve klass mulle nagu perekond,? lausus Aet.
Ka Anne-Lyd üllatas ühikaelanike sõbralikkus, kuid päris koduks ta ühiselamut veel ei pea. ?Kohanesin siin juba kahe nädalaga, kuid omaette olemisest tunnen kõvasti puudust,? rääkis ta.
Ka Heigo arvates on ühiselamu elanikud toredad, kui parajasti rebaste nädalat ei ole. Sellel ajal kiputi uutele natuke liiga tegema, kuid üldiselt saab tema sõnul ühikakaaslastelt alati nõu ja abi ? nii toidu valmistamisel kui õppimises. Heigo on õnnelik, et leidis Lähtelt tüdruksõbra.
Ka Lähtel üheteistkümnendas reaalklassis õppiva Torma valla poisi Miku sõnul on Lähtel igati tore kool. Kuid miinuseks on, et vaba aja sisustamiseks pole treenimisvõimalusi nii palju kui Jõgeval. ?Õhtuti on vahel nii igav ja midagi pole teha. Siis mõtlen, et võiks mõnes trennis käia, aga kohapeal pole sellist, nagu mulle meeldiks,? ütles ta. Kuigi ühiselamu on nagu kodu, tunneb Mikk puudust oma päriskodust ja perekonnast.

Õppida, õppida, õppida
Lähte Ühisgümnaasiumi  õppevormiks on tsükliõpe ja see on uutele rebastele alguses üsna vastuvõtmatu. Anne-Ly arvates on natuke harjumatu selline nähtus nagu arvestuste nädal, mis kujutab endast nädala jooksul enamikus põhiainetes kokkuvõtvate lõpparvestuste tegemist. Lõpparvestuse punktid panevad paika terve tsüklihinde.
?Sellel nädalal tuleb väga palju pingutada, aga kui vaeva näha, siis saab kõigega hakkama,? lausus Mikk. Ka Aet on arvamusel, et pingutades saab kõike, kuid Lähtele tulles polnud tal aimugi, et nii raske on.
?Siia tulles olid mul juba tuttavad ees ootamas. Nad olid mulle selle kooli kohta palju head rääkinud, kuid mitte seda, kui raske siin on,? jutustas ta naljatades. ?Eelmine aasta oli raske hoogu sisse saada, aga tsükliõppega peab lihtsalt harjuma,? on Aeda hinnang.
Lähte Ühisgümnaasiumis õppimine ei ole teab mis kontimurdev tegevus ning ka ühikaelu on väikeseks ettevalmistus iseseisvaks eluks. Seetõttu ei kahetse siin õppijatest keegi oma valikut just Lähtele tulla. Lisaks sellele saavad meediaklassi õpilased tugeva põhja alla ülikooli astumiseks ja meediaga seotud erialadel hakkamasaamiseks.


KRISTIINA KOKK