Jõgeva muusikakool sai kaks nädalat tagasi kätte Põlvamaa meistrilt Heino Tarteselt tellitud lõõtspilli. See on üks kuuest muusikariistast, mis soetati tänavu Jõgevamaa muusika- ja huvikoolidesse Eesti Vabariigi sajandijuubelile pühendatud ühiskingituse “Igal lapsel oma pill” raames.
Jõgeva muusikakoolile on viimasel ajal tuntust tublisti juurde toonud seal tegutsevad rahvapilliansamblid Nöpsid ja Tuustar. Neid juhendab õpetaja Eha Niglas ning neis teeb kaasa akordioni-, klarneti- ja flöödiõpilasi, viimasel ajal ka viiuliõpilasi. Muusikakoolis oli juba ammu unistatud sellest, et rahvapilliansamblile lisaks kõlavärvi klassikalisest akordionist tunduvalt kohasem lõõtspill, ent senini oli see instrument koolile hinna poolest kättesaamatuks jäänud.
Kui avanes võimalus ühiskingituse raames pilliosturaha taotleda, ei mõeldud koolis pikalt, vaid otsustati küsida toetust just lõõtspilli ostuks. Taotlusele saadi positiivne vastus ning tuntud meister Heino Tartes oli nõus pilli valmis tegema. Kaks nädalat tagasi saabuski Tartes Jõgevale, kaasas kast tuliuue lõõtspilliga. Kui meister kasti avas, tuli sealt välja suisa kunstiteos. Ning kohe demonstreeris meister ka pilli kaunist kõla.
Heino Tartese sõnul võib Jõgeva muusikakoolile tehtud neljarealist pilli nimetada Teppo-tüüpi Eesti lõõtspilliks, sest seda ehitades ja kaunistades võttis Tartes eeskuju kunagise kuulsa meistri August Teppo tehtud pillidest. Heino Tartesel on kombeks enda valmistatud pillid ära nummerdada. Jõgeva muusikakooli pill kannab seitsmekümne esimest järjekorranumbrit. Pill koosneb meistri sõnul ühtekokku 4250 eri detailist. Ühed hinnalisemad nende hulgas on Itaaliast tellitud kvaliteetsed keeled.
“Ka sama meistri käe alt tuleb iga kord natuke isemoodi pill,” kinnitas Heino Tartes. “Näiteks hääle resonaatorid ei kuku kunagi välja täpselt ühesugused ja see mõjutab pilli kõla.”
Salaja pillimeheks
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt ning akordioniõpetaja Eha Niglas kiitsid Heino Tartese valmistatud pilli kõla väga heaks. Eha Niglas sai küll ühe lihtsamat sorti loo uuest pillist kohe kätte, ent tunnistas samas, et peab instrumenti kõigepealt ise paremini tundma õppima. Alles siis saab ta hakata muusikakooli rahvapilliansambli jaoks lõõtspillimängijat välja koolitama.
“Aga nüüd on vähemasti pill olemas. Ning uus pill on ikka uus pill: liigub hästi ja lõõts ei lase õhku läbi,” sõnas Eha Niglas.
Pillimeister lisas, et lapsel peabki õppimiseks hea pill olema, muidu läheb õppimiseisu ära. Ka Heino Tartes ise õppis lõõtspilli mängima juba lapsena.
“Kasvasin kaheksalapselises peres,” meenutas ta. “Isa ei lubanud meil oma lõõtspilli puutuda, sest kartis, et rikume selle ära. Nii tuligi pilli esialgu “näppimas” käia sel ajal, kui isa tööl oli.”
Isa keeld ainult suurendas pillihuvi ning nii sai Heino Tartesest juba noorukina hinnatud pulmapillimees. Viimastel aastatel on ta aga väga palju teinud selle heaks, et lõõtspillitraditsioon Eestis püsiks. Üheksandat aastat korraldab ta näiteks Põlvas lõõtspillimängu kursusi, millel osaleb inimesi kogu Eestist. Tema eestvedamisel toimuvad Põlvas ka lõõtspillipeod “Harmoonika”.
“Kui kursusi korraldama hakkasin, selgus peagi, et huvilistel napib korralikke pille. Vanu pille veel oli, aga need ei häälestunud enam hästi. Nii tuligi hakata ise pille tegema,” sõnas Heino Tartes.
Õpetab ka teistele
Praegu õpetab ta pillitegemist ka teistele: Viljandi kutseõppekeskuses tegutseb tema juhendamisel lõõtspillivalmistajate kahekümneliikmeline õpperühm. Lisaks sellele on Tartesel Põlva muusikakoolis õpetada neli lõõtspilliõpilast: selles koolis saab lõõtspilli õppida ka põhipillina. Tartes kinnitas, et tema on muusikas tegelikult iseõppija, haridus on tal hoopis mehhaanikaalane. Ent ega lõõtspilli juures nooditarkusest abi polegi: seda õpitakse ja mängitakse puhtalt kuulmise järgi.
Lisaks tellitud pillile tõi Heino Tartes Jõgeva muusikakoolile kasulikke kingitusi: mitu lõõtspilli- ja kandlemuusikaga CD-plaati ning enda koostatud raamatu Võrumaa lõõtspillimängijatest.
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt kiitis nii pillimeistrit kui ka rahastajaid.
“Tore, et Eestis selline pilliostu toetav projekt on käivitatud. See aitab paljusid koole,” sõnas ta. “Et toetust saab taotleda veel kolmel aastal, peame hakkama mõtlema, millise pilli kohta järgmise taotluse esitame.”
Jõgevamaalt said projektist “Igal lapsel oma pill” tänavu toetust veel kolm kooli. Põltsamaa muusikakool sai direktor Anne Kausi sõnul toetusega soetatud pillid – kõverhuulikuga flöödi ja kolmveerandsuuruses vioola – kätte juba mitu kuud tagasi. Mõlemad pillid on koolile vajalikud selleks, et väiksemate laste muusikutee algus vähem vaevarikkaks muuta. Ka Põltsamaa ühisgümnaasiumile tellitud alt- ja tenorsaksofon jõudsid kohale juba suvel ning need leidsid kasutuse kooli pikaajaliste traditsioonidega puhkpilliorkestris.
“Mõlemad on Yamaha firma kvaliteetsed pillid, millega on juba kontsertegi antud,” ütles ühisgümnaasiumi orkestri dirigent Urmas Mägi.
Tabivere huvikool on ainus, kes peab oma projektiraha eest tellitud pilli veel ootama. Ent mitte kaua.
“Põlvamaa meister Ivar Pärnamets lubas, et temalt tellitud lõõtspill saab valmis 20. detsembriks,” ütles Tabivere huvikooli juhataja Liia Koorts. “Siis hakkame otsima noort, keda meie õpetaja Rauno Koorts saaks lõõtspilli alal välja koolitama hakata.”
“Igal lapsel oma pill”
* Eesti Vabariigi sajandijuubelile pühendatud ühiskingitus, mille eestvedajateks on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond
* Ühiskingituse raames saavad muusika- ja huvikoolid taotleda pilliosturaha neljal aastal (2015-2018)
* 2015. aastal sai toetust 121 asutust 268 pilli ostmiseks
* Jõgevamaalt said toetust neli kooli: Jõgeva muusikakool ja Tabivere huvikool lõõtspilli ostmiseks (toetus vastavalt 2800 ja 2700 eurot), Põltsamaa muusikakool kõverhuulikuga flöödi (400 eurot) ja kolmveerandsuuruses vioola (600 eurot) ostuks ning Põltsamaa ühisgümnaasium alt- ja tenorsaksofoni (kokku 1700 eurot) ostuks.
* Pillide ostu toetatakse EV100 eelarvest ning koolidel tuleb toetusele lisada vähemalt kümneprotsendine omaosalus.
RIINA MÄGI
