Oma korterelamu korrastamisel ehmatab elanikke esmapilgul investeeringute suurus ja pikk tasuvusaeg. KredExi praktika näitab, et ulatuslikud remonditööd tasub võimalusel ette võtta siiski korraga, kuna nii on võimalik saavutada suurimat energiasäästu ning hoida kokku küttekuludelt. Kui otsustate oma maja korda teha, on esimeseks sammuks energiaauditi tellimine spetsialistilt. Energiaaudit annab korterelamule põhjaliku ülevaate maja seisukorrast ja energiakadudest, näidates milliseid remonditöid tuleks teostada ning kui suurt energiasäästu see tuleviks kaasa võib tuua.
KredExi andmetel tasub tavaliselt kõige kiiremini ennast ära küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Enamikel nõukogudeaegsetel korterelamutel on küttesüsteem amortiseerunud ja vajab kiiremas korras remontimist. Energiasäästu saavutamise eesmärgina on soovitav küttesüsteemis välja vahetada automaatika, soojasõlm, torustik ja korteris olevad radiaatorid.
Küttesüsteemi tasakaalustamine on hädavajalik
Juhul kui olemasolevate radiaatorite vahetus on elanikele üle jõu käiv, tuleks vanade radiaatorite olukorda hinnata. Paljude majade küttesüsteemid on paigast ära just seepärast, et majaelanikud on iseseisvalt ja projektile mittevastavalt radiaatoreid vahetades vähendanud radiaatoriribide arvu või hoopiski lisanud paar ribi juurde. Radiaatorite tasakaalustamine annab tulemuse aga vaid siis, kui töö on tehtud korrektselt, projekti järgi.
Kuna nõukogudeaegsed radiaatorid ei ole just kõige esteetilisema välimusega, värvivad korteriomanikud need tihti ise üle. Kahjuks ei arvestata aga sellega, et nende ülevärvimine võib küttekeha kahjustada. Et enamik radiaatoreid on kaetud pulbervärviga, siis tuleb tähelepanu pöörata just värvi koostisele. Vale värv võib teatud aja möödudes küttekehalt maha kooruda ja nii küttekeha pinda kahjustada. Samuti tuleks pinna puhastusel kindlasti kasutada mitteaktiivseid aineid.
Oluline on jälgida, et küttesüsteemis ei oleks auke. See tähendab, et selle renoveerimisel peaksid kõik korterid majas kuuluma ühtsesse süsteemi. Ühe korteri eemaldamine üldisest süsteemist häirib kogu maja soojusvarustuse tasakaalu. See pole aus ka teiste naabrite suhtes, kes peavad maksma kinni soojuse, mida kaudselt kasutab ka süsteemist eraldatud korter. Nimelt võib ligi 70% soojavajadusest korteri kütmiseks eralduda naaberkorterite siseseintest.
Oluline on ka küttesüsteemis olevate torude ja torustiku kvaliteet ja vastavus küttesüsteemi projektis olevatele suurustele. Kütte- ja soojaveetorustike isoleerimine aitab vähendada soojakadusid ning tagab küttesüsteemi tõrgeteta töö. Nõukogude ajal pandi torude ümber enamasti vill, mis oli toru külge kinnitatud traadiga. Nüüdseks on need isoleermaterjalid juba kulunud ja ei täida oma eesmärki. Vananenud kattematerjalid tuleb eemaldada ja asendada uute isoleermaterjalidega. Soojustamiseks sobivad hästi torukoorikud, mis on lihtsalt paigaldatavad, vastupidavad ja efektiivsed.
Küttesüsteemi tasakaalustamine aitab vähendada küttekulusid, parandab elutingimusi ja motiveerib inimesi energiat säästma. Pärast renoveerimist võivad küttekulud väheneda ligi poole võrra. Seega tuleks küttesüsteemi renoveerimine võtta ette nii kiiresti kui võimalik, sest nii energia kui ka ehitustööde hind tõuseb jätkuvalt.
Küttesüsteemi renoveerimise 5 sammu
· Küttesüsteemi renoveerimise tasuvusaja arvutamine
· Tasakaalustus vastavalt projektile
· Vananenud seadmete väljavahetus
· Radiaatorite hooldus
· Torustike isolatsioon
KRISTI TAMMET,
Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist
