|
|
Jõgevamaa põllud on alles paksu lumeteki all, nii et põllumehed ei julge külvama minekust vist veel unistadagi. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kasvuhoones käis aga esmaspäeval hoopis viljalõikus. Suvinisu sai võetud, oder jäeti veel järge ootama. |
Kombaini asemel lõigati kasvuhoones vilja kääridega, sest tegemist oli väikeste koguste ja täppistööga. Ristluskastidest oli vaja välja lõigata vaid üksikud paberkotikesega kaetud viljapead, paljunduskastidest kogu saak, ent iga külvirea kõrred tuli eraldi vihku siduda ning vastava lipikuga märgistada.
“Talvine viljakasvatus kiirendab aretusprotsessi ja aitab meil võita ühe aasta,” ütles suvinisu aretaja Anne Ingver.
Suvinisu ja odra ristamisi tehakse tema sõnul nii suvel kui ka talvel. Suvise ristamise käigus saadud teradele, nn F1 põlvkonnale kasvatatakse talvel kasvuhoones uus, F2 põlvkond järglasi, et neid järgmisel aastal juba natuke suuremas koguses põllule külvata. Talviste ristamiste käigus saadakse aga kasvuhoones juba järgmiste aretiste F1 põlvkond. Selleks külvatakse detsembris ristluskastidesse tulevaste ema- ja isasortide seemned. Veebruaris, õitsemisajal eemaldatakse ühel emasordi nisutaimede hulgast välja valitud isendil oma tolmukad ning asendatakse isasordi taimelt võetud tolmuga. Seejärel tõmmatakse emataimele paberkotike “pähe”. Selle all hakkavad valmima terad, millest igaüks võib saada aluseks uuele sordile.
Tingimused kontrolli all
“Lisaks sellele, et talvine kasvuhooneetapp võimaldab võita terve aasta, on see hea veel selle poolest, et kasvuhoones on taime kasvutingimused kontrolli all. Põllul ei tarvitse ristamised liigse vihma või põua tõttu mõnikord õnnestuda,” ütles Anne Ingver.
Kasvuhoonet saab tema sõnul abivahendina kasutada muidugi ainult aretuse algfaasis, mil iga aretise seemet vähe. Aretise järgmised põlvkonnad tuleb kasvatada ikka põllul.
Tänavuse kasvuhoones kasvanud viljasaagi kohta ei osanud Anne Ingver veel midagi öelda. Sellest saab ülevaate siis, kui viljapead kuivatatud ja terad üle loetud on.
“Silma järgi võib öelda, et vili on kasvanud kenasti,” ütles esmaspäeval kasvuhoones vilja võtnud agronoom Ester Sass. “Seeme idanes hästi ja igast terast tuli päris mitu kõrt. Aga täpsemalt võib saagist rääkida tõesti siis, kui terad kuivatatud ja loetud.”
Peale Ester Sassi osalesid viljalõikusel agronoom Külli Jõessar, katsetöölised Eda Orupõld ja Made Ratassepp ning Eesti Maaülikooli tudengist praktikant Kersti Stepanova.
“Tahtsin just siia, Jõgeva Sordiaretuse Instituuti praktikale tulla ja senini on siin olnud väga huvitav,” ütles Kersti Stepanova.
Põllumeeste huvi on suur
Anne Ingveri sõnul on sordiaretuse instituudis uusi nisusorte peatselt juurde loota: tänavu läheb riiklikku katsetusse kolm uut aretist.
“Uute nisusortide vastu on põllumeestel päris suur huvi,” ütles Anne Ingver. “Nõukogude ajal kasvatati meil nisu suhteliselt vähe, sest seda vilja toodi Ukrainast ja Valgevenest väga palju sisse. Nüüd pakutakse nisu eest päris head hinda ja on tekkinud ka ekspordivõimalusi. Nisukasvataja töö tulemused sõltuvad muidugi palju ilmast: vihmane koristusaeg võib nisu kvaliteeti olulisel määral halvendada.”
Kasvuhooneetapi abil on instituudis aretusprotsessi kiirendatud umbes tosin aastat. Praegu kasvatatakse kasvuhoones ainult suvivilja: suvinisu, otra ja kaera. Et kaer on tundlik kunstvalguse suhtes, ei tehta kasvuhoones kaera ristamisi, vaid paljundatakse ainult põllult saadud F1 põlvkonna seemet. Tulevikus on plaanis hakata kasvuhoones kasvatama ka taliviljaaretiste varaseid põlvkondi. Külmafaasi hakkavad need läbima kasvuhoonesse rajatud külmkambrites. Praegu vajavad need veel häälestamist.
i
RIINA MÄGI
