Laager korraldati Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja projekti ?Jõgevamaa riskilaste sotsiaalsete oskuste ja teadmise arendamine? raames ning seal osales 18 kümne- kuni seitsmeteistkümneaastast vaimupuude või käitumisraskustega last.
Millised noored laagris osaleda saavad, otsustasid omavalitsuste sotsiaaltöötajad koos Kiigemetsa kooli õpetajatega. ?Pidime arvestama oma rahaliste võimalustega. Tegelikult õpib Kiigemetsa koolis üle saja õpilase, sotsiaaltöötajate abiga valiti välja need, kellel seda laagrit eriti vaja oleks,? rääkis antud projekti juht ja Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Luule Palmiste.
Silmas peeti ka perede väheseid majanduslikke võimalusi, kuna kogu nädal oli osalejatele tasuta.
Palmiste sõnul oli laagri eesmärk alaealiste kuritegevuse ennetamine ja vähendamine, laste teadlikkuse tõstmine ja parema toimetuleku tagamine igapäevaelus.
Lapsevanem, kelle kaks poega laagris osalesid, ütles, et tema lastele meeldis üritus väga ja kui võimalus avaneb, on mõlemad hea meelega nõus uuesti laagrisse minema. Tema sõnul on oluline, et lapsed käiksid ringi, näeksid elu ning suhtleksid teiste omaealistega.
Vajalikud teadmised
Laagris rääkisid oma ala spetsialistid noortele õigest seksuaalkäitumisest ning narkootikumide, alkoholi ja suitsetamise kahjulikkusest. Eesmärgiks omaette oli laste arendamine füüsiliselt ? käidi Peipsi järves ujumas ning mängiti erinevaid sportmänge. Lisaks uutele teadmistele ja treeningule arendas laager kindlasti ka noorte suhtlemisoskust.
Laagris seksuaalkasvatusest rääkimas käinud Jõgeva Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Silja Piiri sõnul olid noored väga avatud ning tulid kõigega kenasti kaasa. ?Arutlesime ühiselt ja õppisime läbi mängu ning tegevuse,? rääkis Piir. ?Vastuvõtt oli väga soe, sest seksuaalsus on ju teema, mis noori väga huvitab. Eriti tore oli see, et nad tulid kaasa mängudega ja julgesid end avada,? lisas ta.
Laagris osalejad tema sõnul mingil viisil erilist kohtlemist ega lähenemist ei vajanud. ?Noored inimesed nagu noored ikka. Mingit vahet polnud märgata,? ütles Piir.
Lisaks sotsiaalpedagoog Silja Piirile käisid loengut pidamas ja praktilisi oskusi jagamas Lõuna Politseiprefektuuri preventsioonitalituse konstaabel Andrus Salu ja Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse nõustamiskeskuse nõustaja Maire Püss.
Murepunkte palju
Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli sotsiaaltöö õppesuuna I kursuse üliõpilane ja kõnealuse laagri abikasvataja Elo Palmiste tõi laagrit lahkavas riskianalüüsis välja peamised probleemid ja nende põhjused, mis seotud riskirühma kuuluvate noortega.
?Peamised probleemid on suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning sellest tulenev koolikohustuse mittetäitmine, õpiraskused ning halvad suhted lähedaste ja sõpradega, mis viivadki kuritegelikule teele. Probleeme on palju, need on omavahel seotud ja tulenevad isiksuslikest, perekondlikest ja elukeskkonna teguritest,? seisab analüüsis.
Lahendust nendele probleemidele pole ühe hoobiga kerge leida. Taolised projektid, nagu äsjatoimunud laager, on Luule Palmiste sõnul väga olulised. ?Selliseid projekte peaks palju rohkem olema,? ütles ta, kuid pidi samas tõdema, et pidurdavaks teguriks on ikka ja jälle rahalised võimalused ? pole piisavalt finantseerijaid. ?Noortelt endalt aga laagri eest raha küsida ei ole võimalik, paljud on pärit perekondadest, kus majanduslikud võimalused kesised,? tõdes Palmiste.
Äsja toimunud laagrit rahastasid Jõgeva maavalitsuse alaealiste komisjon, Aito Juhani Siekkinen, Kiigemetsa kool ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Järgmisel aastal suurtoetaja Hasartmängumaksu Nõukogu taoliste projektide jaoks enam raha ei anna. ?Sealt soovitati kohalikelt omavalitsustelt toetust küsida, kuid kohalikud omavalitsused pole laagreid ega sarnaseid projekte kunagi finantseerinud,? rääkis Palmiste. ?Ei teagi kohe, mis järgmisel aastal saab,? lausus ta murelikult.
LIIS ROHTMETS
