|
|
Kassinurme linnamäel nädal tagasi lõppenud arheoloogilised kaevamised annavad loodetavasti vastuse küsimusele, kui vana see linnamägi siis õieti on. Selgus saabub aga alles siis, kui kaevamiste käigus leitud söestunud palgijäänustele Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi laboris analüüsid tehtud. Sellega võib aga aega minna päris mitu kuud. |
“Radioaktiivse süsiniku meetodil analüüside tegemine ise ei võta tegelikult kuigi palju aega, ent paraku on laboris pikad järjekorrad, sest geoloogid uurivad praegu intensiivselt järvesetteid ja nende võetud proovid vajavad analüüsimist,” ütles arheoloog Ain Lavi, kelle juhtimisel Kassinurme linnamäel nädal aega kestnud väljakaevamised toimusid. Töö tellija oli Jõgevamaa metsaselts.
Lavi sõnul oli nädal aega kestnud töödel kaks eesmärki: ajalooalane ja muinsuskaitseline. Ühest küljest taheti, nagu öeldud, teada linnamäe vanust, teisest küljest oli vaja mõnest kohast kindlustada üht linnamäe nõlva, mis varisema kippus.
“Samasuguseid päästekaevamisi tuli meil siin teha ka aastal 1998: siis oli vihm ühele linnamäe nõlvale sügava orundi sisse uhtunud. Sealt tulid välja umbes tuhat aastat vanade ehitiste jäljed,” ütles arheoloog. “Tookord märkisime nähtu üles ning kindlustasime nõlva pinnasega ja katsime mätastega. Sarnast tööd on vaja teha ka nüüd. Suisa liivapinnas siin pole, aga ka moreen kipub pudenema. Linnamäe kõnealusele nõlvale on tehtud jalgrada ja sellel tallamine soodustab erodeerumist.”
Selleks, et kunagiste linnuseehitiste jälgi leida, kaevati linnamäe kagupoolse valli idaossa kaks tranšeed. Mõlemast leiti söestunud palkide jäänuseid. Põlemata puitu polnud Lavi sõnul lootustki leida, sest see materjal pudeneb nii pika ajaga põrmuks.
“Ilmselt on selle koha peal olnud liivaga täidetud linnusetorn. Kui see linnuse piiramise ajal või muudel asjaoludel põlema süttis, vajus liiv laiali ja moodustaski silmaga näha oleva vallikünka,” ütles Ain Lavi.
Sõlmis kokkuleppe
Tema sõnul tekkisid siinse kandi linnused enamasti VII-VIII sajandil, ent Kassinurme linnus püsis kasutusel üllatavalt kaua – umbes 1280. aastani. See tähendab, et rajatis toimis veel aastakümneid pärast maa ristiusustamise ja muistse vabadusvõitluse lõppu.
“Ilmselt leidis siinne linnusepealik, et talupoegade väega ta raudrüütlite vastu niikuinii ei saa ja sõlmis ristisõdijatega kokkuleppe. Lõpuks põletasid sakslased aga linnuse siiski maha: ju nad siis polnud koostööga enam rahul,” selgitas Ain Lavi.
Tema sõnul näitasid 1998. aasta kaevamised, et XIII sajandi lõpu põlemisele oli arvatavasti eelnenud üks varasem ja veelgi põhjalikum põlemine. Tookord leiti nimelt linnamäe teist nõlva kaevates pealmisest kihist palkkindlustuste jälgi, nende alt aga vaatas vastu tugev põlengukiht, mis pärines umbes XI sajandist.
“Seda põlengut võib seostada Jaroslav Targa sõjaretkega,“ ütles Ain Lavi. “Ilmselt vallutasid tema väed 1030. aastal kõik Põhja-Tartumaa linnused, et tema tagalasse ei jääks ohtlikke tugipunkte. 1060. aastate alguses löödi venelased Tartust ja selle ümbrusest välja ning pärast lakkasid rünnakud ida suunast aastakümneteks. Kui linnus taastati, siis täideti palkkambrid, mis kaitseliini moodustasid, ilmselt liivaga. Siis oli linnust keerulisem vallutada ja põlema panna.”
Võib osutuda vanemaks
Nädalastel väljakaevamistel olid Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadurile Ain Lavile abiks kolleeg Georg Puusaar, Heldur Lassi Eesti Kunstiakadeemiast (tema aitas kõik leitu üles joonistada) ning Jõgevamaa metsaseltsi liikmed Kaio ja Kalev Kittus, Riho Sakrits ja Ain Ratassepp. Lavi ise veetis Kassinurme mägedesse püstitatud väikeses palkmajakeses ka ööd.
“Hea ligi oli tööl käia,” ütles ta muiates. “Huvitav oli ka siin jalutavaid inimesi jälgida. Neid käib siin tõesti palju. Huviliste vool lakkas alles siis, kui pimedus saabus. Aga Kassinurme mäed pole ju ka pelgalt kiige ja lõkkeplatsiga puhkekoht, vaid siin saab tänu linnuse osalisele rekonstruktsioonile tutvuda ka kaitseehitiste ajalooga. Lähedal asuv palkmajake annab aga ettekujutuse Lembitu-aegsest taluelamust. Pikad rehielamud tekkisid meil ju alles keskajal.”
Nädalase töö tulemusena oligi väljakaevajatel Tallinna viia ainult põlenud palgijäänuste tükid ja joonised. Kaevatud tranšeed aeti aga korralikult kinni, kindlustati pinnasega ja kaeti pealt mätastega.
“Hea oleks, kui natuke vihma tuleks, siis juurduksid mättad paremini,” ütles Ain Lavi.
Kui süsinikuproovid analüüsitud saavad, lubas arheoloog tulemustest ka Vooremaa lugejaid teavitada. Oma loogika põhjal kaldub ta uskuma, et Kassinurme linnamägi võib osutuda senini arvatust palju vanemaks. Saadjärve linnamäe kohta andsid 1984. aasta kaevamised näiteks tulemuseks, et see on rajatud juba kaks-kolm sajandit enne Kristust.
Küsimusele, kas pole ohtu, et mõned isehakanud arheoloogid päris arheoloogida kannul “järelnoppimist” tegema tulevad, vastas Ain Lavi, et see oleks nii või naa tühi töö.
“Kui vaadata väikesi augukesi linnusevallis, mis oleksid justkui sapöörilabidaga kaevatud, siis võib oletada, et keegi on siin juba enne meid kaevata üritanud, ent suuremat pahandust pole õnneks teinud,” ütles Lavi. “Tegelikult polegi linnamäed eriti perspektiivikad hinnaliste leidude otsimise kohad. Tõsi, Lõhaverest leiti 1960. aastatel nii mõndagi väärtuslikku, enamasti tulevad aga linnamägedel kaevates välja vaid ehitiste jäänused.”
RIINA MÄGI
