Anatoli Makarevit?il on kassidega eriline suhe kasvõi juba sellepärast, et ta on kassiaastal sündinud ja elab Kassinurme külas. Seepärast polegi ehk imelik, et oma esimese näituse tegi ta kassipiltidest. Õigupoolest sai asi alguse ühest mitte just väga tõsisest vestlusest Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgiga. Margit pakkus, et Anatoli võiks Laiuse pastoraadis näituse teha ja Anatoli viskas naljatamisi vastu, et näitus võiks olla kassipiltidest. Mispeale paadunud kassisõbrana tuntud Margit – ka justkui naljatamisi – vaimustusse sattus. Alles hiljem, kui õpetaja juba kolmandat korda aru päris, millal siis kassinäitus tuleb, sai lehefotograaf aru, et ettepanek oli tehtud täitsa tõsiselt.
Anatoli Makarevit? töötab Vooremaa toimetuses 1995. aastast. Fotograaf on ta olnud 1997. aastast. Kassipildid on tema igapäevatöö kõrvalprodukt. Koos ajakirjanikega mööda maakonna eri nurki sõites kohtub ta inimeste kõrval paratamatult ka kassidega: katsuge Eestimaal sellist küla, linna või alevikku leida, kus ühtegi kassi ei oleks! Silmapiirile ilmuv kass enamasti lihtsalt sunnib fotograafi objektiivi enda poole suunama: dekoratiivne karvakasukas, kõikemõistev pilk, graatsilisus ja etteaimamatus teevad ta ääretult atraktiivseks.
Tõtt-öelda on kassipildistamine mõnikord ka väike tööalane kavalus. Kui perre pildistama minna ja alustada fotosessiooni neljajalgsest pereliikmest, on ?ansse kahejalgsetest loomulikumad pildid saada: ühest küljest võetakse võõras, kes pere lemmiklooma vastu huvi tunneb, kiiremini omaks, teisest küljest harjutakse kassipildistamise ajal kaameraplõksatuste ja välgusähvatustega ära ega tehta neist hiljem enam numbrit.
Lehelugude juurde kassid tavaliselt ei mahu, või kui, siis ainult koos inimesega. Näitusel saavad kassid olla põhitegijad. Näituse pealkirjas mainitud Fredi Fabian Gottlieb on õpetaja Margit Nirgi kass, keda mäletavad kindlasti kõik Laiuse pastoraati külastanud: ta on omapärase välimusega (kere on ta pärinud siiami tõugu ja muud kehaosad kohalikku tõugu hallitriibulistelt esivanematelt), keerulise iseloomuga, kogukas ja majesteetlik loom – pastoraadi tõeline peremees. Margit Nirgi erisoovi arvesse võttes sai Fredi portree kujundatud paraadportree stiilis.
Peale Laiuse kasside on näitusel esindatud veel Jõgeva, Põltsamaa, Kuremaa, Kassinurme, Ellakvere, Vaidavere, Vahi ja mitme muu Jõgevamaa paiga omad. Enamasti pole need Kitekati- ja paberliivaajastu poputatud dii-vanikaunistused, vaid tõsised hiirehirmud ja majavalitsejad. Või siis igapäevast ellujäämiskursust harrastavad tänavaasukad. Neid pilte vaadates tundub, et ütlus ?Issanda loomaaed on kirju? ei käi üksnes inim- vaid ka kassiühiskonna kohta. Ja tegelikult ongi kassiühiskond teatud määral inimühiskonna peegeldus.
Kass on stressimaandaja ja tujutõstja. Loodetavasti täidab samu ülesandeid ka see näitus: huumorit on neis piltides omajagu.
RIINA MÄGI
