Kassinurme linnamäel ja selle ümbruses on Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet koos oma seltsi- ja mõttekaaslastega mütanud aastat viisteist või rohkemgi. Selle tagajärjel on saanud kunagisest võsastunud alast igati meeldiv peo- ja puhkepaik. Spordimehed on sinna rajanud ka suusa- ja terviserajad.
“Linnuse taastamine on mul tegelikult meeles mõlkunud juba oma kolmkümmend aastat, aga enne polnud aeg selleks lihtsalt küps,” ütles Kaupo Ilmet.
Teaduslikku eeltööd linnusefragmendi taastamisele on aidanud teha arheoloog Ain Lavi, kes on analoogia põhjal teiste uuritud muinaslinnustega oletanud, et Kassinurme muinaslinnus ja asulakoht tekkisid I aastatuhande keskpaiku. II aastatuhande esimestel kümnenditel asus linnamäe otsavallide kohal üksteise kõrval paiknenud nelinurksetest palktaranditest kindlustusliin, mis ilmselt vaenlase kallaletungi tagajärjel tuleohvriks langes. Söerohkele põletuskihile rajati tõenäoliselt XI sajandi keskpaiku uus, juba tugevam kaitseliin. Muinasaja lõpul kasutati palktarandi ala nähtavasti ka eluruumina ja Lavi oletuste kohaselt paiknes siin üks Eestimaa esimesi saunu.
Ühisel jõul
“Kaupo on senini kõik oma hullud ideed teoks teha suutnud, nii et küllap teeb ka selle,” ütles nurgakivi panekul Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk.
“Linnust ehitame Eesti Metsaseltsi, Eesti Metsandusüliõpilaste Seltsi, Luua Metsanduskooli, Keskmaaordu ja mitme kultuuriseltsi ühiste jõududega. Rahalist tuge oleme taotlenud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Kui KIK meile jah-sõna ütleb, peaksime rahadega välja tulema. Peamisteks ehitusmeistriteks on Luua Metsanduskooli õpetaja Ain Vahtra ja elupõline metsamees Paul Pinka, ” ütles Kaupo Ilmet.
Tema sõnul taastatakse fragment linnusest koos peavärava ja torniga. Nii et Kassinurme huvikäigule või peole tulijad saavad näha, kuidas muistsed eestlased linnuses elasid, ent võivad ka tornist imetleda suurepärast vaadet ümberkaudsele vooremaastikule.
Linnusefragment püstitatakse linnamäe vahetusse lähedusse, Saaremaa talu praeguse omaniku Eve Riga poolt metsaseltsile tasuta kasutada antud maale. Jaanilaupäeval, 23. juunil tahetakse linnus juba sisse õnnistada. 26. juunil leiab Kassinurme hiies aga sadade tantsijate-lauljate osavõtul aset tänavuse üldlaulu- ja tantsupeo tule nn ühtesulatamine: üheks loitsitakse Tartus süüdatav laulupeotuli ja Helju Mikkeli kodus Haldjal süüdatav tantsupeotuli. Kassinurmest alustab tuli kuuepäevast teekonda Tallinna.
Teenis teenetemedali
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Helju Sihveri arvates oli linnusefragmendile nurgakivi panek käimas olevasse muinsuskaitsekuusse igati sobiv üritus. Sel pidulikul sündmusel kasutas ta ka juhust ning andis Kaupo Ilmetile üle Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali. Medali pälvis Ilmet aktiivse tegevuse eest kultuuripärandi hoidmisel ja tutvustamisel ning see taheti talle üle anda 18. aprillil Tallinnas Mustpeade Majas toimunud muinsuskaitsekuu avaüritusel, ent toimekal seltsitegelasel polnud toona lihtsalt aega autasu järele minna. Ilmeti kõrval pälvis seekord muinsuskaitse seltsi teenetemedali ka Saare valla mees Mart Arold, kellele see aga siiani veel üle andmata.
Kassinurme mäed on tõesti hea näide riikliku muinsuskaitseameti ja mittetulundusühingute viljakast koostööst. Kui metsamehed ja kultuurirahvas on raiunud võsa ja teinud muid heakorratöid, siis muinsuskaitseameti eestvõttel ja rahastamisel sai hiljuti näiteks Kalevipoja silmapesukausina tuntud sulglohu juurde paigaldatud tahvel, millelt huvilised saavad lugeda selle loodusobjekti kohta käivaid legende.
RIINA MÄGI
