Kaval loom on sageli poe välisukse juures ?madalstardiasendis? valmis, et niipea, kui uks paotub, sisse lipsata. Ei kassi perenaine ega sõbrad-sugulased oska arvata, millest Matveil selline ?oppamishimu. Tühi kõht prisket kõutsi kindlasti tagant ei kannusta, pealegi uudistab ja kontrollib ta meelsasti ka poe teist korrust, kus vaid mittesöödav kraam ehk tööstuskaubad. Juko äri müüjad on aga kaslasega, kes mõnusalt vaibal püherdab ja vahel ka näiteks raamatuvirna otsa uuema kirjandusega tutvuma volksab, püsti hädas, sest sellise eluka viibimist avalikus teenindusasutuses ei luba ükski eeskiri. Matvei perenaiselt on poodi antud range käsk hulgus otsemaid koju juhatada, kuid selliseid kasse, kes endale midagi ette kirjutada lasevad, on teatavasti väga vähe, ilmselt üldse mitte. Nii tekkiski kaupluse Juko uksele hiljuti suur punaste tähtedega kiri: ?Palun ärge laske kassi sisse!?. Kahtlane on, palju seesugune loosung aitab, sest lugeda Matvei ilmselt ei oska, hiilida aga imehästi. Ja kindlasti käivad tema neli käppa kümneid kordi kärmemini kui näiteks mõne memmekese kaks jalga. Pealegi on kassi eeliseks see, et temal ainult saba koormaks, kahejalgsetel aga enamasti ostukott ja mõnel sammude turvamiseks keppki. Kui päris aus olla ja kõik euro- ning muud ranged normid unustada, mõjub selline suhtlemisvalmis ja paimaias neljajalgne külapoes üpris mõnusalt ja tujutõstvalt. KAIE NÕLVAK
