Põltsamaa traditsioonilise käsitöölaada kohta on raske juba öeldagi, mis ta eelkõige on: kas originaalsete jõulukingituste hankimise koht, käsitöö õpituba või mõnus meelelahutus- ja suhtlemispaik. Tegelikult vist natuke kõike.
Möödunud laupäeval oli Põltsamaa kultuurikeskus taas käsitöölaada päralt. Ning üle laada hõljus mõnus piparkoogihõng. Nagu kahel varasemalgi aastal, küpsetasid kohaliku Tõrukese lasteaia väikesed piparkoogimeistrid õpetajate Reet Orumaa ja Kai Saarse juhendamisel jõulumaiust otse kohapeal ning pakkusid kõigile soovijatele maitsta. Kellele meeldis, võis osta viiekroonise kotikese varem valmis tehtud ja kenasti kaunistatud piparkooke. Neid meisterdasid Tõrukese lapsed terve nädala ning nende müügist saadud raha pannakse tallele, et välja anda lasteaia laste ja õpetajate loomingut tutvustav raamat.
Järgmisena “komistasime” aga hoopis OÜ Joosti Aiand lilleleti otsa.
“Kas need lilled on teil ka käsitöö?” püüdsin tuttavat lillekasvatajat tögada.
“Teatud mõttes küll,” vastas Joosti Aiandi juhatuse liige Inge Angerjas. “Lillesibulate potti istutamisel ja nende eest hoolitsemisel tuleb teha kõvasti käsitsitööd. Hüatsindid ja alpikannid, mida pakume, on aga jõuluaega väga sobivad. Alpikannidest olid inimesed vahepeal küllastunud, nüüd hakkab see ilus lill jälle moodi tulema.”
Kui Joosti Aiandi puhul oli tegemist taas kohaliku firmaga, siis Kiigemetsa Kooli esindus oli oma mitmekesise kaubaga kohale saabunud Jõgeva külje alt Siimustist.
“Kui varasematel aastatel on edukamalt kaubaks läinud meie jõuluehted, -kaunistused ja –kaardid, siis seekord ostetakse parema meelega tarbeesemeid ja mänguasju, mis enamasti valminud meie puutöökojas,” ütles Kiigemetsa Kooli huvijuht Merje Talistu. “Meie menukid — saapad ja nööbid — ongi juba otsas. Mõlemad aitavad arendada lapse peenmotoorikat, ent õpetavad ka saapapaelu siduma ja nööpi ette õmblema. Nööbi kallal nokerdamine rahustab täiskasvanugi närve.”
Menukpadi
Ka teisest maakonna otsast, Palalt laadale tulnud Kristina Kaur ja Evelyn Suits (kahepeale esindasid nad kaht organisatsiooni, OÜd Farbot Projekt ja MTÜd Kodavere Koda) ütlesid nõks pärast keskpäeva, et neil on menukaim kaup, kahekambrilised padjad juba otsas ning lubasid asju kokku pakkima hakata.
“Kahekambrilised padjad on täidetud kiudvillaga ning pandud omakorda veel kiudvillatäidisega läbitepitud ümbrisesse,” selgitas Kristina Kaur. Palal tehtud patjade head minekut selgitab tema sõnul mitte ainult nende hea kvaliteet, vaid ka poes müüdavatest analoogidest mitu korda madalam hind.
“Einoh, muud kaupa oli meil ikka ka: pudelikotte, põllesid, salle, pajakindaid ja muud,” ütles Kristina Kaur. “Aga padjad läksid ikka kõige kiiremini.”
Tema naabrusest leidsime väga põnevad viltmütsid, autoriks Tõrukese lasteaia tervishoiutöötaja Piret Põldre. Põnevad küll, aga kõigiga neist tänavale küll poleks julenud minna.
“Soomlased kannavad selliseid lõbusaid viltmütse päris julgelt ka tänaval, eestlased kasutavad aga pigem saunamütsina, mis juukseid ja ajusid leilikuumuse eest kaitseb,” ütles Piret Põldre. “Enda tehtud mütside kohta usun ma küll, et igaühe jaoks neist on kandja kusagil olemas, tuleb ta ainult üles leida. Teen viltmütse juba seitsmendat aastat ja sellise, mille endale tõesti pähe tahtsin panna, sain valmis alles viiendal aastal. Aga ideede puuduse üle ma küll kurta ei saa. Kui hommikul on sada mõtet peas, siis õhtuks ei jõua neist tavaliselt pooligi teoks teha.”
Ärikoolitus
Sama juttu rääkis põltsamaalanna Kristi Saks, kes kodus kahe lapse kasvatamise-kantseldamise kõrvalt ohjeldamatult vahvaid väikesi ja fantaasiarikkaid mänguasju kududa jõuab.
“See on nagu süvenev haigus,” ütles ta naerdes. “Et ma ühtesid ja samu asju teha ei taha, siis mõtlen kogu aeg uusi välja. Nii et nende peale, kes mu lelusid pildistasid, pole ma üldse pahane: niikuinii ma samasuguseid asju ise rohkem ei tee. Ainus, mis mulle muret teeb, on see, kas mul nädala pärast toimuva Tartu käsitöölaada jaoks, kuhu samuti minna olen lubanud, üldse kaupa jätkub: siin läheb täna nii hästi.”
Põltsamaa lapitöömeister Katre Arula on aga oma elu ise raskemaks teinud kui see muidu oleks. Ta on nimelt käsitöölaada publiku ära harjutanud sellega, et tema letilt ikka midagi väga uut ja originaalset võib leida. Ja nüüd tuleb seda igal aastal ka pakkuda. Tänavu olid uudistooteks Saaremaalt Tehumardi rannast korjatud kivikestest ehted, mis kaunistatud heegeldatud detailide ja pärlitega.
“Kivikesed said tegelikult korjatud tütar Triinu jaoks, et ta need, nagu paaril varasemal aastalgi, lepatriinudeks saaks maalida,” ütles Katre Arula. “Et Triinu otsustas seekord hoopis oksajuppidest päkapikke teha, siis pidin ise kivid ära kasutama.”
Tulemus oli uhke ja tõesti originaalne.
Need, kes kurja silma kardavad, võisid laadalt soetada Triin Kuusi õmmeldud mobiilikoti, millele peale tikitud maagilised märgid. Nende märkidega tutvusid Põltsamaa käsitööseltsi naised põhjalikumalt sõbatikkimiskursuse raames, Triin oskas aga värsked teadmised ka laadakauba juures ära kasutada. Tema kaupa olid uudistamas üks natuke suurem ja paar väiksemat päkapikku ehk Pisisaare Algkooli V ja VI klassi juhataja Marge Tiku ja tema õpilased, kes korraks oma leti tagant välja olid tulnud.
“Müüme piparkooki ja piparkoogitainast, jõulukaarte ja vilditud esemeid,” ütles Marge Tiku. “Ühest küljest on see väikest viisi ärikoolitus, teisalt tahavad lapsed laadal teenitud raha eest Kuremaale ujuma minna.”
Käsitööseltsi esinaine Anne Ütt tunnistas laada kordaläinuks: olgu majandus pealegi langusfaasis, aga käsitööd ostab eesti inimene enne jõule ikka.
“Ja selle kõrval, et midagi osta oleks, peame mõtlema ka selle peale, et midagi uut ja põnevat vaadata oleks, sest nii mõnigi tuleb siia selleks, et ideid koguda ja siis ise midagi vahvat valmis teha,” ütles Anne Ütt ja kiitis käsitööseltsi naisi, kes laada ja laadaloterii korraldamisega suurt vaeva nägid, Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgruppi, kes ettevõtmist toetas, ning Põltsamaa linnavalitsuse meesametnikke eesotsas linnapea Jaan Aiaotsaga, kes käsitööseltsi naistel müügilauad paika panna aitasid.
iii
RIINA MÄGI
