Tänavu vahetult peale jaanipäeva saavad Põltsamaal teoks üle-eestilised käsitööpäevad, kuhu oodatakse lisaks kohalikele käsitöötegijatele hulgaliselt käsitöömeistreid ka kaugemalt ning huvilisi Soomest ja Lätist.
Põltsamaa Käsiteokoja perenaise Katre Arula sõnul on tänavu igati kohane viia üleriigilised käsitööpäevad läbi just Põltsamaal, sest linn tähistab oma 85. sünnipäeva. Eesti Lapitöö Seltsil möödub 20 aastat esimesest näitusest. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit nimetas tänavuse aasta ehteaastaks ja selle puhul ehitakse käsitööpäevadeks ka Põltsamaa linn.
Käsiteokoja perenaise sõnul on üle-eestilisi käsitööpäevi peetud eelnevalt juba 15 korral, kuid Põltsamaa linnale on sellises mastaabis ettevõtmise korraldamine esmakordne kogemus. Esmaspäevase seisuga oli käsitööpäevadele registreerunud 70 müüjat, kellest 32 tegeleb toitlustamisega.
Kersti Pook Põltsamaa Käsiteokojast lausus, et varasematel aastatel on selline kauplejate hulk jäänudki maksimumiks. Käsitööpäevadeni on veel veidi aega ja seetõttu usub Pook, et varasem kauplejate rekord ületatakse.
Ühendatakse lossipäevaga
Üle-eestilised käsitööpäevad ühendatakse Põltsamaa lossipäevaga, mis toob Käsiteokoja perenaise hinnangul lisaks käsitöötegijatele ning –huvilistele Põltsamaale ka palju külalisi. Seekordsetel käsitööpäevadel on peatähelepanu suunatud lapitööle
Eeloleval nädalavahetusel Põltsamaa lossihoovis toimuval käsitööpäeval saab teiste ürituste seas teoks ka moedemonstratsioon, kus kõigil Eesti lapitöömeistritel on võimalus nende poolt lapitehnikas valmistatud rõivaid ka käsitööpäeva külalistele esitleda. Modellidena astuvad publiku ette moekooli Face tüdrukud.
Käsitööpäevade raames saab Põltsamaa linnas vaadata 18 näitust, sealhulgas nii ülevaate- kui isikunäitusi. Lossikompleksis asuvas pressimuuseumis saab tutvuda kogu materjaliga, mis ajakirjandus on Eesti Lapitöö Seltsi kohta viimase paarikümne aasta jooksul avaldanud. Põltsamaa Käsiteokojal on kokku lepitud mitmete kesklinnas tegutsevate ettevõtetega, et nende akendele pannakse välja lapitehnikas käsitööd.
Lisaks saab tutvuda ka mitmete kollektsioonidega, näiteks pangakontori aknal on võimalik näha Anni Kreemi sõrmkübarakogu. Põltsamaa jõe paremkalda linnaosa ettevõtete-asutuste vaateaknaid kaunistavad kohaliku lapitööseltsi Kiwwja meistrite tööd. Lisaks saab näitusi vaadata lossikompleksis tegutseva Käsiteokoja ja Põltsamaa Kunstikooli pART galeriis.
Käsitöömeistrite töid saab seekord näha ka EELK Põltsamaa koguduse leeritoas ning kirikus. Idee kasutada näitusepaikadena ära linna asutuste, ettevõtete ja ka kirikute ruume sai Katre Arula Prantsusmaal üle-euroopaliselt lapitöö festivalilt, kus suur hulk näitusi ongi üleval just kirikutes.
Käsitööpäevad ei varjuta lossipäeva
Käsitööpäevade teisel päeval saab Põltsamaa kultuurikeskuses teoks käsitöökonverents “Lapitöö – kunst või käsitöö?” Katre Arula sõnul ei tasu käsitööhuvilistel peljata seda, et konverents vaid lapitööteemaline on. “Kõik, mis puudutab lapitööd, on seotud kogu käsitööga laiemalt,” lausus käsiteokoja perenaine.
Katre Arula ei karda, et traditsiooniline Põltsamaa lossipäev kuidagi käsitööpäevade varju võiks jääda, sest lossipäevale kohased ettevõtmised toimuvad samuti, nagu need eelnevatel aastatelgi on toimunud.
“Minu hinnangul annavad lossipäeva raames peetavad üle-eestilised käsitööpäevad muidu enamjaolt kohalikule rahvale suunatud üritusele lisaväärtust,” lausus Katre Arula.
Kõigil tõsisematel käsitöötegijatel on võimalus saada põhjalikku infot neid huvitava kohta. Samuti aitab selline kahe erineva ürituse sümbioos käsitöömeistritel paremini müüa enda valmistaud käsitööesemeid.
Katre Arula peab sellist võimalust eriti oluliseks nende käsitöötegijate jaoks, kellele käsitöö pole mitte pelgalt hobi, vaid kes teenivad sellega oma igapäevase leiva.
Eesti Käsitööliidu juhi Liivi Sova sõnul pole seni veel kusagil Eestis käsitööpäevi nii tõsiselt ja põhjalikult ette valmistatud kui nüüd Põltsamaal. Nii arvukalt näitusi pole varem kusagil korraldatud.
i
TOOMAS REINPÕLD
