|
|
Talgupäeval ei pea sugugi vaid heakorratöödega tegelema. On väga palju muid variante, nende hulgas ka käsitöö, mida Põltsamaa Käsiteokojas tänavu katsetataksegi. |
Põltsamaa lossikompleksis tegutseva Käsiteokoja perenaise Katre Arula sõnul tekkis tal “Terevisiooni“ vaadates mõte, et talgupäeval võib ka käsitööd teha. Ühe variandina pakub ta sel päeval välja vanadest rõivastest uute valmistamise. Nii saavad äraviskamisele määratud riideesemed talgupäeval uue elu — lähevad taaskasutusse.
Mõte tekkis Muhus
Mõte talgupäeval viltimisega tegelda tuli tal aga külaskäigul Muhumaale, kus nad just sellist tööd tegid. Kolme päeva jooksul valmistati esemed, millest seati kohalikus muuseumis näituski üles.
Arula sõnul on see töö loominguline ja põnev. Nüüd saab Muhus eksponeeritud näitust ka Põltsamaa käsiteokojas vaadata. Tavaliselt tuleb sellise näituse külastajatel tahtmine ka ise midagi sellist oma kätega teha.
Katre Arula usub, et kui inimene tavaliselt pähe tulevast mõttest üksi kaugemale ei jõua, siis ühiselt suudetakse see teoks teha. Seega korraldatakse talgupäeval Põltsamaa Käsiteokojas üks tõsine viltimispäev. Põltsamaale on lubanud sel puhul tulla ka tuntud vildimeister Eve Tiidolepp, keda teame nüüd kui presidendiproua kübara ja mantli disainijat. Samuti on talgupäeval kohal Eesti Moekunstnike Ühenduse juht Anu Hint. Käsiteokoja perenaise sõnul on ta nõus õpetama kõike seda, mida ise oskab.
Arula soovitab käsitöötalgutele tulijatel võtta kaasa vana villane kampsun. Kui see on kandjale kitsaks või lühikeseks jäänud, saab sellele lisada leidlikult detailid, mille abil rõivast laiemaks ja pikemaks muuta. Augud või pesemisele mitte alluvad plekid saab katta mitmesuguste kavalate kaunistustega. Veel mõttekam on võtta kaasa kaks kampsunit, sest kahest väsinust on ühte uut ja huvitavat veelgi lihtsam „kokku monteerida”.
Katre Arula sõnul pakuvad nemad käsitöötegijatele omapoolsed variandid välja, et vanast uueks saamise protsessi lihtsamaks muuta. Kui talguline plaanitud tööd ühe päevaga valmis ei saa, on nii tema kui Kersti Pook valmis huvilisi edaspidigi abistama.
Tuleb ka näitus
Katre Arula sõnul on neil plaanis koostada talgupäeval tehtud töödest näitus, et tekitada käsitöö tegemise vastu veelgi suuremat huvi.
Talgupäeval oodatakse Käsiteokotta eelkõige neid, kes on varem viltimisega kokku puutunud. Samuti on käsiteokoja perenaiste sooviks, et huvilised võtaksid kaasa oma töövahendid.
“Me oleme loomulikult valmis inimestele ka oma töövahendeid välja jagama, kuid me ju ei tea, kui palju rahvast siia 7. mail kokku tuleb,“ lausus Katre Arula. Kohapeal on ka müüa kõiki käsitöötarbeid, mida inimestel kaasa võetud riideeseme uuendamiseks tarvis läheb.
Teisel korrusel asuvas saalis toimub märgviltimine ning Käsiteokoja ruumides tehakse kuivviltimist. “Tore oleks, kui käsitööhuvilised võtaksid kaasa ka sõbra või sõbranna, sest üheskoos tekivad paremad ideed. Ja mitme peale jagub ka rohkem ning erinevamaid töövahendeid,“ ütles Katre.
Vajalike töövahendite nimekirja leiavad huvilised käsiteokoja kodulehelt.
“Oleme huvitatud sellest, et inimesed ennast interneti teel või telefonitsi ette registreerivad. Ära me kindlasti ühtki käsitööst huvitatud inimest ei aja, aga hea oleks, kui me teaksime, kui palju inimesi sellel päeval meie juurde tuleb,” rääkis Katre Arula. Veel soovitas ta tulla nende juurde talgupäevale kogu perega, sest mehed leiavad siis kindlasti samal ajal rakendust väljas heakorra- või väiksematel remonditöödel.
Ei saavat välistada sedagi, et kui ilm väga ilus on, kolivad ka käsitöötegijad õue. Enne talgupäeva soovitavad käsiteokoja perenaised huvilistel ka kohapeal ära käia, et kõiges kokku leppida. Ja et viltiminegi sel päeval talgutöö on, pakutakse lõuna ajal kõigile talgusuppi. Kell kümme algav talgupäev lõpetatakse kell kolm.
Käsiteokojas võib aga tegevust jätkuda lausa hiliste õhtutundideni, seetõttu kavatsevad koja perenaised katta päeva lõpetuseks ühise teelaua. Tore, kui ka käsitöötalgulised midagi lauale panemiseks omalt poolt kaasa võtavad.
“Me soovime ja loodame, et ühine viltimispäev tuleb eriline ja et inimesed siit meeldivate elamustega lähevad,” ütles Katre Arula.
i
TOOMAS REINPÕLD
