«Loodetavasti suudame lahendada ka kaadriprobleemi. Tegelikult on meil luba õpetada lapsi kuni kuuenda klassini. Kas ja millal me seda tegelikult tegema saame hakata, sõltub peamiselt sellest, kas meil õnnestub leida kvalifitseeritud õpetaja,» rääkis noor energiline juhataja. Irina Voinova on koolijuhataja ametit pidanud viimased poolteist aastat.
«Tähtis on lapsevanemate usalduse võitmine,» leidis juhataja. «Kui lapsevanemad kuulsid, et endine juhataja ära läheb, panid paljud oma lapsed Mustveesse kooli. Eelmine aasta jäi meil samuti esimene klass tulemata, sest õpetaja ei olnud lapsevanemate jaoks piisavalt usaldusväärne. Õnneks aga on meil oodata sügisel esimesse klassi nelja last, kelle vanematega oleme rääkimas käinud ja kelle lapsed käivad juba siin nullklassis,» rääkis Voinova.
Lasteaeda tuleb 35 mudilast
Paljugi oma staatusest kaotas Raja põhikool pärast põlengut. Varsti pärast seda muutus põhikool neljaklassiliseks ning vanemate usaldust kahandas veelgi vahepealne tõsine kaadriprobleem. Selleks aga, et vahepeal kehvapoolse mainega koolis laste arv taas tõusma hakkaks, tehakse ka eeltööd. Märtsis avatakse Tiheda kooli juures lasteaed. Kuigi algkool on vene õppekeelega, oodatakse lasteaeda 35 nii eesti- kui ka venekeelseid mudilasi. Praegu on lapsed ja nende vanemad rohkem Mustvee linnaga seotud.
«Kui aga lapsed tulevad meile juba lasteaeda ning vanemad pakutava teenusega rahul on, võib loota, et lapsed samasse majja ka kooli jäävad,» rääkis Voinova.
Vallavalitsusele ning energilisele koolijuhatajale on õppeasutuse saatus väga oluline. Kool osaleb näiteks 3+3 projektis, kuhu on kaasatud kolm Eesti ja kolm Soome maakonda. Eesti maakondadest osalevad projektis peale Jõgevamaa veel Lääne- ja Ida- Virumaa.
Tiheda lasteaed-algkoolil on kaks sõpruskooli Soomes, mis on samuti väikesed maakoolid ja millest üks on Rootsi õppekeelega. Soome õpetajad on siin külas käinud ja meie õpetajad seal. Nüüd loodetakse põhjanaabritele külla sõita ka koos õpilastega.
Bürokraatlikud protseduurid võtavad aega
Senisest suuremat rõhku pannakse eesti keele õpetamisele, mis on lapsevanemate jaoks väga oluline. Eelmisel aastal organiseeriti kooli ruumides tegevust ka lasteaiaealistele mudilastele. Tegutsesid mängu-, kunsti- ja tantsuring, õpiti eesti keelt ja laulmist. Sellel aastal ringid ei tegutse, sest palju aega on kulunud tulevase lasteaia ettevalmistamisele. Nüüd on lasteaialastel võimalik neid oskusi iga päev omandada.
Ühiselt tähistatakse vastlapäeva, samuti isade- ja emadepäeva. Õppeaasta lõpus minnakse kogu kooliga ühisele kevadpiknikule. Lastevanematega parema kontakti saavutamiseks korraldatakse mitmeid põnevaid üritusi ka neile.
Lapsi alates kolmandast eluaastast oodatakse lasteaeda küll alles märtsi alguseks, kuid kõik nende vastuvõtuks on juba olemas.
Tegelikult taheti lasteaed avada juba aasta alguses, kuid kuna paberite kordaajamise bürokraatlik protseduur võttis aega, lükkus avamine natuke edasi. Vallavanem Jüri Vooder rääkis, et kõik dokumendid olid juba koos ning komisjonigi saadetud, kui kuu aja pärast helistati, et üks dokument on siiski puudu. 28. detsembril pidi olema komisjon, kuid see jäi ära, sest puudus päästeameti luba.
«Kui varem küsisime, kas päästeameti kooskõlastust on vaja, siis öeldi, et ei ole. Siis kord muutus ja oli ikkagi vaja,» rääkis Vooder. Nüüd on kõik dokumendid korras ning luba lasteasutuse avamiseks olemas. Selleks, et kõik juriidiliselt korrektne oleks, on vaja veel ametlikku volikogu otsust, kuid pole kahtlust, et see tuleb.
Lasteaia remondiks kulus ligi miljon krooni. «Tervisekaitse nõuded on väga ranged,» ütles Jüri Vooder ja lisas, et uue lasteasutuse avamine nõuab omajagu raha, kannatust ja ettevõtlikkust. «Tervisekaitsega konsulteerisime kohe, kui ehitama hakkasime. Muidu on nii, et teeme töö ära, aga lõpptulemus on null,» märkis vallavanem. Kohal käinud tervisekaitseametnikud mõõtsid hoolikalt üle kõik ruutmeetrid. Tähtis oli ka näiteks pottide kõrgus ja eraldi ruumide olemasolu personalile. Põrandakatte ääred peavad olema kindlasti üles keeratud, koristajal peab olema oma ruum ja kraanikauss. Lasteaialastele on enne nähtud lausa mitu WC-d. Lisaks rühmaruumide juures paiknevale käimlale tuli see ehitada ka alumisele, kooliõpilaste korrusele, et mudilased enne ja pärast õueskäimist oma vajadusi mugavamalt rahuldada saaksid. Rühmaruumid on kenasti sisustatud. Kui kooliõpilased käivad lõunal lähedal asuvas sööklas, siis lasteaialastele hakatakse süüa jagama kohapeal.
Lastele ideaalsed tingimused
Jüri Vooder on isegi veidi mures: lasteaed võib mudilased euronõuetega ära hellitada, sest vanematel kodus lastele nii häid tingimusi pakkuda ei ole. Lapsevanemad on juba käinud ka lasteaiaga tutvumas ja imestanud selles valitsevate ideaalilähedaste tingimuste üle.
«Jüriga on väga hea koostööd teha. Ta võtab asja südamega, näiteks on ta nii kooli kui ka lasteaia jaoks aidanud muretseda palju uusi asju ja kui on vaja kuhugi sõita, võib alati tema poole pöörduda,» rääkis Irina Voinova.
Vastvalminud lasteaias hakkab tööle neli inimest, kes konkursi korras valiti välja juba eelmise aasta lõpuks.
EVA KLAAS
