Krista Pedak, virumaalane:
?Väljanäituse nunnusid oleks pidanud poputama juba kevadest saati, aga mina pole sellega tegelenud. Porgandid ja peedid veel kasvavad, võib juhtuda, et leian mõne looduse vallatuse. Vahete-vahel ongi õnnestunud saada huvitavaid, risti-rästi jalgadega porgandeid. Palamusel on nii kuulus laat, et oleme seal igal aastal käinud. Avinurme pensionäride klubi on tellinud selleks käiguks suure bussi. Väljanäitus on hästi korraldatud, ootan põnevusega, mida uut ma seal seekord näen. Eelmisel korral käisin koos lastelastega, neil oli põnev loomi silitada ja Tootsi-Kiire koolimajas olla.”
Katrin Loss, üliõpilane:
“Nunnusid pole mul kaasa võtta, aga näitusele lähen kindlasti. Sellele päevale on mul kalendris juba ammu ring ümber tõmmatud, et ma midagi muud samale ajale ei planeeriks. Palamusel näeb ikka selliseid asju, mida mujal naljalt ei näe. Mind tõmbab käsitöö, näiteks kaltsuvaibad, puutöö, sepised. Hea on vaadata klaasvitraa?e, neid võin tundide viisi imetleda. Paunveres käingi rohkem vaatamas kui ostmas. Nunnunäituse vaatamine ja esinejate jälgimine on aga küllaltki raske, sest seal kalpsab ringi väga palju inimesi. Mul kasvasid tänavu väga ilusad õunad. Näitusele neid ei vii, aga mine tea, ehk võtan mõne naljapärast kaasa, et vahetuskaupa proovida.”
Natalia Topkina, majahoidja:
“Mul on hästi väike aed, kasvatan sibulat, kartulit, porgandit ja muud vaid enda jaoks, nii et müügiks ei lähe midagi. Sellel aastal kasvasid mul väga väikesed sibulad ja kartulid ? vihm uputas kõik ära. Turule lähen lihtsalt uudishimust, aga midagi ei müü ega osta. Kallastel ja Avinurmes on laadad, kuid Palamuse laadast ja väljanäitusest ei tea ma midagi. Meil Mustvees on igal aastal olnud oma laat. Siis on linn võõrast rahvast ja autosid päris täis. Käisin ka laadalt korra läbi, aga midagi erilist silma ei hakanud. Vanasti olid laadad huvitavamad, siis sai tantsimas käidud, aga kuhu ma nüüd, selles vanuses enam lähen.”
Kalev Karu, õpetaja:
“Kuigi Paunvere pole mu kodust kuigi kaugel, pole ma väljanäitusel varem käinud. Olen sellest laadast nii palju kuulnud, et nüüd on kindel tahtmine ka ise sinna minna. Ma pole eriti suur laadaline ja melu mind ei huvita. Mida ma ikka sinna lähen ? näiteks kalalaadal ei ole kalu, riideid ja jalanõusid saab aga mujaltki. Poolas ja Türgimaal tehtud riideid ning kasutatud kaupa pakutakse ju iga külapoe juureski. Ainuke, millega oleksin saanud minna nunnukonkursile, olid maasikad, aga nende aeg on juba otsas. No jah, võib ka nii öelda, et väljanäitus toimub liiga hilja. Maasikataimi võiks veel ehk müüagi, aga ei hakka sellega jändama.”
Raimo Paas, spetsialist:
“Mul pole üldse käpp mullas, ma ei kasvata mingeid nunnusid, juurikaid, sibulaid ega pabulaid. Laatadel ja näitustel käin küll, ma pole ühtegi Paunvere laata veel vahele jätnud. Nagu iga päev on erinev, nii ka laadad. Väljanäitus on iga aastaga täienenud ja rikkamaks läinud. Seal on palju vaadata, ?nitti võtta ja silmaringi avardada. Midagi ma laadalt ikka ostan. Kui näen, siis suitsuangerjat kindlasti. Õnneloosi võtan kohe kindlasti – mingi õnn on ju igaühe jaoks kuskil peidus. Ja kui polegi loosiõnne ja ka naistega ei vea, siis istub vanakurat kasti peal ja kindlasti on õnne kaardimängus.”
Agu Kaju, talunik:
“Isiklikku nunnut, mis kõlbaks väljanäitusele viia, mul pole, aga naabril kasvasid tänavu küll väga suured sibulad ja kõrvitsad. Eriti suur on üks tomat, mille ta näitusele viib. Ei tea, kas see just auraha saab, aga huvitav on ikkagi. Paunvere laat on iga aastaga populaarsust kogunud ja sinna voorib tohutult palju rahvast. See toob Jõgevamaale aina kuulsust juurde, sestap väärivad laada korraldajaid au ja kiitust. Mina lähen Palamuse laadale juba seitsmendat korda. Terve päev ei saa ma seal olla, sest tööd ootavad, aga ülevaate saan küll, mida talunikud teinud ja kasvatanud. Põnevad on olnud ka tänavune Tartu maamess ja Jäneda talupäevad.”
ARDI KIVIMETS
