Heleli Heinasild, klienditeenindaja Jõgevalt:
“Lähen kohe kindlasti. Interneti teel valimisele eelistan minna ise valimisjaoskonda, ja seda just 16. oktoobril. Kandidaadi numbrit tean peast, nii et nimekirju pole vaja uuesti vaadata. Annan oma hääle inimesele, keda tean ja tunnen juba ammu. Valin mulle meeldivast erakonnast selle, kes on juba midagi teinud ja teeb ka edaspidigi. Kui on mingi erakonna eelistus, siis polegi eriti oluline, kas just minu kandidaat osutub valituks, vaid see, et erakond pääseks võimuliitu. Nimekirjad on seekord eriti pikad, seal on nii eriti noori kui ka väga eakaid. Mina eelistan pigem noort kui väga vana. Arvan, et mõne erakonna ülepakutud, samuti varjatud reklaam, nagu see “K”-kohuke, häirib inimesi ja langetab erakonna mainet.”
Risto Viht, korilane Puurmani vallast:
“Lähen. Arvan, et Eesti riigi iga kodanik peaks minema valima. See on üks vähestest võimalustest teha oma hääl ja otsus kuuldavaks. Kas tema soov teostub, seda on hiljem näha, aga vähemalt on ta oma soovi valimissedeli kaudu edasi andnud. Kas teha seda eelhääletusel, interneti kaudu või ise sedelit urni lastes, on vaid tehniline protsess, mis ei muuda sisu. On ju ükskõik, kas süüa suppi tee – või supilusikaga, tähtis on kõht täis saada. Olen parteitu ja pole mõjutatav, kuid ma tahan võimu juurde tegusaid inimesi, kes kuuluvad kollektiivi, kellel on puhas taust. Elame põllumajanduspiirkonnas ja siin peaks iga valija teadma, et halvast seemnest head vilja ei võrsu.”
Helle Bergmann, pereema Jõgevalt:
“Juba käidud, seda kohe eelhääletamise alguses. Olengi alati olnud üks esimesi valijaid. Mäletan ka oma esimest valimist, olin just 18-aastaseks saanud. Valimisjaoskond tehti lahti hommikul kell kuus, aga mina olin seda juba pool tundi varem ukse taga ootamas. Mulle kingiti kolm roosi, nende kuivanud õied on mul praegugi raamatu vahel alles. Nüüd on valikuvõimalus ? valid, keda tahad, kuid tollal said vaid hääletada. Seekord andsin oma poolthääle naisterahvale, keda tean juba varasemast ajast. Ta on ema ja ma usun, et volikogus hakkab ta hoolitsema ka laste ja puuetega inimeste eest. Senini on muretsetud vaid pensionäride ja vanurite pärast. Kuigi me varem kokku ei leppinud, valis abikaasa sama kandidaadi.”
Hubert Juro, treial Põltsamaalt:
“Tavaliselt olen käinud, kuid seekord pole minek veel kindel. Kuna mul pole arvutit ja ma ei valda seda keelt, siis tuleb ise kohal käia. Volikokku pürgijate nimekirjad on seekord eriti pikad, eks igal parteil ole seal oma häälepüüdjad, kellest võib arvata, et ega nad pukki tulegi. Mina selliseid poppe häälepüüdjaid ei vali, vaid ikka teoinimest, keda tean, kes on oma lubadusi täitnud ja juba midagi korda saatnud. Väikeses kohas on ehk lihtsam valikut teha, sest siin ei loe ainult nime kuulsus, vaid tunned inimesi põhjalikumalt, kui seda ajalehtedes ja reklaamides ette pistetakse. Reklaami vaatan ja kuulan kui suminat, see mu veendumusi ei muuda.”
Olga Viigipuu, vanaema Jõgevalt:
“Olen alati valimas käinud ja loomulikul lähen ka nüüd. Valimisteade ja kutse oli juba ammu postkasti pandud. Läheme koos abikaasaga valimisjaoskonda ikka päris valimispäeval. Siis on seal palju rahvast koos, on põnevam. Arvutiga ma küll hääletama ei hakka. Ma pole seda õppinud ja ega minu pea sellist värki jagagi. E-hääletamisse mul suurt usaldust ei ole, arvan, et nii saab keegi teine sinu eest valida. Kandidaat, kelle poolt ma hääletan, on mul ammu teada, aga kes, seda ei hakka ma ütlema. Neid, kes juba Toompeal kõrges pukis, ma ei vali, sest kahtlen, et nad jõuavad mõlemal pool täispingega tööd teha.”
Merje Talistu, huvijuht Siimustist:
“Olen oma kodanikukohust alati täitnud ja kindlasti lähen valima ka nüüd. Seekord saab hääletada ka interneti teel, vahepeal tuligi mõte, et ehk proovin selle võimaluse ära. Kindlat kandidaati mul veel ei ole, kuigi mingisugune eelvalik on juba tehtud. Valimisteni on veel veidi aega, küllap jõuan otsuse sisimas selle ajaga selgeks vaielda. Tuttavate soovitused ja arvamused kuulan ma küll ära, kuid püüan võtta seda rahulikult, sest valik peab olema minu. Uued, Riigikogu valimised pole kuigi kaugel ja eks vahepeal saab näha, kas minu orientatsioon oli õige. Valimine on ju usalduse andmine oma kandidaadile ja erakonnale.”
ARDI KIVIMETS
