Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?
Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
Ligikaudu 40% meie igapäevategevusest on automaatne ja harjumuspärane. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa kahjulikud (nt liigne kohvi joomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda meie rahakotile.
Eesmärgini jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.
Kui kulu- ja tuluread kirjas, tasub väljaminekute kärpimiseks alustada kõigepealt nn suurest kolmikust ehk toidust, eluasemest ja transpordist. Need moodustavad tavaliselt pere eelarvest üle poole ja seetõttu on nendes kategooriates võimalik ka enim raha kokku hoida. Nii mõnigi kord piisab siin ühekordsest otsusest, et mõju pere rahakotile oleks märkimisväärne. Näiteks, kui peres on kaks autot, tasub kaaluda ühest loobumist ja rohkem ühistranspordi kasutamist.
Oluline aspekt raha säästmisel on tõmmata piir tahtmiste ja vajaduste vahele. Kui tahad eristada, kust jookseb emotsionaalse tahtmise ja tegeliku vajaduse piir, tasub endalt enne ostu küsida: „Kas mul on tõesti seda vaja? Mis juhtub, kui ost jääb tegemata?“ Selliste kontrollküsimustega saad ostukorvist välja jätta nii mõnegi emotsiooniostu.
Kõige lihtsam viis säästmisega alustamiseks on avada säästukonto ja maksta esmalt iseendale. See tähendab, et palga laekumisel kanna kohe teatud summa eraldi kontole, mis ei ole seotud Sinu pangakaardiga. Soovitav on säästa vähemalt 10% sissetulekust.
Kati Voomets, Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht
