Ulvi Pilv, maaler Põltsamaa vallast Eskust:
“On olemas, kuid pole neid veel selga saanud. Õde elab Setomaal, ja tema sai uued riided ja vanad andis mulle. Põltsamaal tegutseb “Kullakõsõ” – sinna on küll kutsutud, kuid pole veel otsustanud, kas minna. Mul on praegu selline töö, et lihtsalt pole aega, aga tegelikult olen selles suhtes jäänud ka veidi laisavõitu. Pole pealehakkamist, kuid mine tea, kui ükskord vanem olen, siis ehk lähengi. Olen käinud heades koolides, kus on tantsitud. Lõpetasin Otepää spordikooli ja sealgi oli rahvatantsuring. Eks tantsimine ole samuti sportlik tegevus, kuid tollal polnud selle jaoks aega ? pühendusin ainult spordile. Kes tahab, selle jaoks on rahvariiete kandmiseks igasuguseid üritusi ? Põltsamaa linna-, laulu-, tantsu- ja veinipäevad ja muud üritused. Setomaal on neid päevi, kus oma rahvarõivaid kanda, muidugi rohkem kui siinmail.”
Marge Nõmmik, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane:
“Kusagil hoiab ema neid riided alles, aga mina pole neid juba ammu selga pannud. Kuskil viiendas-kuuendas klassis sai tantsitud, nüüd on jäänud need riided kindlasti liiga väikeseks. Ega ma rahvariideid ju tänaval ei kannakski, kui mõni tantsu- või rahvapidu, siis võiks vahest ju selga panna. Mugavam on olla aga tänapäevasemalt riides ja tüdrukutel kanda seeliku asemel pükse. Sportlik riietus on ju ikka parem kui mingi raske ja ebamugav seelik. See on päris hea, kui rahvariiete või nende motiividel tehtud riietuse kandmine tuleb tagasi moodi, seda näiteks mingite suurte vastuvõtutseremooniate ajal. Arvan, et Eestile omased rahvatantsud ja riided tunduvad paljudele noortele võõrad, sest nad pole sellega harjunud.”
Helmut Ilves, represseeritu Kuristalt:
“Ei, kahjuks ei ole. Omal ajal, kui olin seitsmeteistkümnene ja tantsupoiss, mõisteti mulle kümme aastat vangistust ja saadeti Mordvasse ja Siberisse. Otsus tehti tagaselja ja ilma kohtuta. Nii ma siis kandsingi seal nende rahva rõivaid. Ainuke vahe, et meie “vuhvaikadel” oli vaid üks tasku ja vanginumber külge õmmeldud. Kui tagasi pääsesin, siis olid siin uued töö- ja peremured, nii et rahvatantsu tegemiseks ei jäänud mingit aega. Laulu- ja tantsupidusid olen ikka vaatamas käinud. Siimusti lauluväljak oli pidude jaoks hea. Kahju, et see lasti ära laguneda ja seal enam midagi ei toimu. Nüüd peetakse maakonna tantsupidu Palal, aga sinna minek jääb minu jaoks kaugeks. Eesti rahvariided on väga ilusad, kuid nende kandmine, näiteks presidendi vastuvõtul, ei tähenda veel rahvariidekandja sisemist rahvustunnet.”
Veronica Vaht, kaupluse juhataja Kaude külast:
“Jah, on olemas, kuid neid sai viimati kantud vast kümme aastat tagasi. Tollal oli Kuremaal põllumajanduskoolide üleriiklik võistlus ja siis olin ma nende autasustamisel rahvariietes lilleneiu. Rahvariided on mul sellest saati, kui tantsisin Kaarepere naisrühmas ja sai ka Jõgeva linnapäevadel esinetud. Algkoolis sai ka rahvatantsu tehtud, aga see oli nii ammu-ammu. Meil oli üks väga agar õpetaja, kes lihtsalt ajas kõikidele tüdrukutele rahvariided selga ja sundis meid tantsima. Tehnikumi ajal laulsin naisansamblis, siis esinesime Muhu rahvariietes. Minu jaoks ongi need rahvariided kõige ilusamad. Oma rahvariided hoian alles, mine tea, võib-olla läheb kunagi vaja. Aeg-ajalt tuleb neid ikka tuulutada ja vaadata, et koid ära ei näriks.”
Heino Prost, vanade põllutöömasinate muuseumi peremees Vissi külast Tartumaal:
“Enam ei ole, aga kunagi olliva. Jõgeval käisi nendega ka esinemas, aga see oli nii ammu. Olin siis Otepää MTJ ansamblis ja pidin siis ka ütsinda rahva ees laulma. Jõgeva tantsupidudel polegi ma vist rohkem käinud ja ega saa ka nüüd siia peole tulla. Mulle on juba lapsest saati kõik need vanad asjad väga südamelähedased ja tahan alles hoida neid vanu tavasid. Hea vaadata, et rahvariideid ei näe ainult tantsupeol, vaid ka mujal, olgu see presidendi vastuvõtul või mõnel muul puhul. Kui ma käin oma vanu põllutöömasinaid ja rehepeksu näitamas, siis tuleb panna ikka linane särk selga. Kui ma augustis tule Jõgevale vanaaegset rehepeksu näitama, siis panen selga selle uue linase särgi, mis mulle paar aastat tagasi Torma künnipäevast osavõtmise puhul heaks mälestuseks kingiti.”
Karl-Erik Tuulik, Torma Põhikooli õpilane:
“Esimeses klassis ma ei tantsinud, aga sellel aastal hakkasin. Meie klassis on 17 last ja vaid neli ei tantsi. Õpetaja Luule Lehemets õpetab ja kaks tantsu ? “Mu koduke on tilluke” ja “Meistrimehed” ? on meil päris selged. Hiljaaegu saime esinemiseks ka rahvariided selga, need on tavalistest riietest teistmoodi ja päris ilusad. Koolis või linnas ei tahaks ma küll nendega käia, aga rahvatantsupeole Palale esinema minnes paneme ikka rahvariided selga. Tantsu- ja laulupidudel pole ma varem veel käinud, eks nüüd näeb. Mulle meeldib koduke-tilluke tants rohkem, sest seal saab joosta. Tantsida on päris vahva ja pooleli ei taha ma seda küll jätta, tantsin kohe kooli lõpuni välja.”
ARDI KIVIMETS
