Kas talvepuhkus on juba peetud?

Aare Riismandel, metsaveoautojuht Tabivere valla Lilu külast:

“Mõnes ametis on küll nii, et puhkust antakse kahes jaos, kuid meil see nii ei käi. Metsameestel ongi külm talv kõige suurem tööaeg, puhata saab hiljem, koos linnulauluga. Varem oli sellest hea, et külmal hooajal sai metsa vedada nii palju, kui isu ja jõudu oli, nüüd on aga mõõdikud peal ja autojuht ei tohi ületunde teha. Puhkepäevadel saabki käia järvel kala püüdmas. Ega ma tahagi jupiviisilist puhkust ? kui juba, siis olgu puhkus pikk ja korralik. Kuhugi kaugemale pole mul mingit isu sõita, mul pole sellist harjumustki, et turistina ringi käia ja mererandu vaadata. Puhkuse ajal on mul palju koduseidki asju õiendada: talumaa peab korras hoidma, seda ei saa lasta võssa kasvada.”

Aino Algus, ettevõtte finantsjuht Jõgevalt:

“Minu töö ei võimalda kahjuks talvepuhkust pidada, sest just sellal on vaja teha majandusaasta aruandeid ja uusi eelarveid. Ka suvepuhkust olen olude sunnil mitmes jaos võtnud. Ega talvel saagi pikemaks ajaks kodunt ära minna – maja vajab kütmist, muidu võivad torud külmaga lõhkeda. Puhkepäevadel on talvel aga siingi mõnus suusatada ja jalutada. Üldiselt kisub mind kuhugi soojale maale mere äärde. Mullu septembris puhkasin kümme päeva Kreekas. Ka aprillis on kümme päeva puhkust ette nähtud ja siis on plaan jälle kuhugi kaugemale minna. Tõenäoliselt Hispaaniasse, igatahes mehe soov on selline.”

Kalmer Põld, Rolandi isa Maarja-Magdaleenast:

“Olen püüdnud seada ikka nii, et saaksin puhkuse kahes satsis, muidu läheb aasta liiga pikaks. Kõige suurem rõõm on puhata jõulude ajal ja jaanipäeva paiku. Talvel on oma võlud, kuid siis puhkad passiivsemalt kui suvel. Talvepuhkuse eelis on seegi, et siis pole eriti palju koduseid majapidamistöid kaelas ja saab rohkem oma hobidega tegelda. Olen kirglik kalamees, järvel käin nii talvel kui suvel. Teine kirg on mul muusika: laulmine ja pillimäng käivad minuga alati kaasas. Vahel kutsutakse mind nädalavahetustel esinema, seegi seostub hobi ja puhkamisega. Talve- ja suvepuhkuse juures on kõige tähtsam see, et saan olla koos oma naise ja kahe pojaga.”

Olvi Lillemets, sekretär-müügiassistent Laiuselt:

“Talvepuhkus sai juba läbi ? nädalake kadus nagu nihuti. See oligi üle pika aja mu talvepuhkus ja esimene reis soojale maale. Õnnestus pääseda Kanaari saartele just sellal, kui siin oli kuni kolmkümmend kraadi külma. Seal sain nõnda palju päikest, ookeanis supelda ja turgutust, et pole vaja solaariumi minnagi. Tööinimesele ongi vaja natuke ka talvist puhkust, et suveni vastu pidada. Talvine tööpäev tundub olevat suvisest pikem ja väsitavam: pimedas tuled tööle ja pimedas saad koju. Puhkepäevadki saavad kähku otsa. Perenaisel jätkub ka kodus tööd, nii et mis suusatamisest või teistest talverõõmudest siin rääkida. Olen rohkem suveinimene ja ootan, millal saaksin juba aias tööd teha ja puhata.”

Tiia Pärtelpoeg, kultuuritöötaja Maarja-Magdaleenast:

“Pole selle peale tulnudki, et talvepuhkust võtta. Ega ma vist seda taha ega saagi: talvel on meil vaja ju näitemängu õppida, suvisteks pidudeks tantsud ja laulud selgeks saada, maja tahab kütmist… Kultuuritöö on juba selline, et nii talvel kui suvel on üsna palju kultuurisündmusi, mis tuleb ära teha. Päris hea puhkus on see, kui saad olla mõnel peol, mida ei pea ise korraldama ja saad seda sündmust täiel rinnal nautida. Ega see talv mulle väga meeldigi, vahest ainult siis, kui on vaikne ja mitte eriti külm talveilm ja puud on härmas. Siis ma lihtsalt kõnnin ja naudin seda. Ootan kevadet ja suve, et saaksin natuke aiatööd teha ja lilli istutada ? see ongi puhkus.”

Martin Born, töötav tudeng Siimustist:

“Müügijuhina on mul selline töögraafik, et töötan suvel ja puhkan talvel. Mitu suve olen olnud Ameerikas, et teenida seal nõnda palju, et talvel ei peaks raha pärast muretsema ja töö ei segaks õppimist. Kuigi sealne suvine töö on pingeline, saan kogemusi, mida läheb vaja minu tulevases töös. Sellel talvel, kui meil oli kõige kõvem külm, õnnestus mul olla preemiareisil Kanaari saartel, aastavahetusel aga suusareisil Sloveenias. Sellal oli suur sula ja vähe lund sealgi, kuid lumelauaga sain ikkagi sõita. Suusad panin sellel talvel esimest korda alla Tartu maratonil, kus läbisin 63 kilomeetrit kuue tunniga.”

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus