Sama lihtne vastus on, et ei kõlba jah. Uut töölepinguseadust on vaja, et majanduskasv jätkuks ja näiteks pensionid edasi tõuseksid. On ju pensioni suurus väga otseselt seotud majanduskasvust tuleneva suurema sotsiaalmaksu laekumisega. Eelmisel aastal Riigikogus muudetud seaduse kohaselt indekseeritakse igal aastal pensione selliselt, et pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust makstakse suurem osa ka pensionideks välja. Pensioniindeksis on sotsiaalmaksu osakaal 80 protsenti ja tarbijahinna indeks 20 protsenti.
Majanduskeskkond muutub
Majanduskasvu jätkumise takistusena on mitmed autoriteetsed muu maailma analüütikud juba mitu aastat esile tõstnud Eesti tööjõuturu liigse jäikust. Rohkem paindlikkust, ütlevad nii Maailmapank, Euroopa Komisjon kui Rahvusvaheline Valuutafond. Milleks seda vaja on?
Majanduskeskkond meie ümber muutub kogu aeg. Ettevõtted peavad muutustega pidevalt kaasas käima, end vajadusel kiiresti ümber kohandama ning üha tulemuslikumalt töötama. Kui ettevõte muudab tegevusala, võib vaja minna teistsuguste oskustega inimesi. Osa inimesi tuleb koondada, samal ajal teisi jälle tööle võtta. Tegemist on pideva protsessiga.
Eesti töötajatest on 48 protsenti ametis ettevõtetes, kus on kokku kuni 10 töötajat. Pooled meie firmadest on väikesed ja peaksid seega eriti kiiresti ja paindlikult muutuma. Ettevõtja jaoks on valikud väga lihtsad: ? hakkama ei saa, kukud konkurentsist välja, järelikult pead firma sulgema ja kõik töökohad kaovad.
Ettevõtte töötajad vajavad samuti paindlikkust. See ei tähenda mitte ainult koondamishüvitisi, mis on vaat et põhiteemaks kujunenud, vaid siiski ka palju muud. Tööturg on paindlik, kui töötajatel on olemas võimalused pidevaks ümber- ja täiendõppeks, mida nad ka kasutavad, kui töötaja ja tööandja on vabad omavahel lepingu sõlmimisel ja muutmisel, kui töötaja areneb koos tööandjaga.
Soomes lepitakse kokku
Tähtsam kui koondamishüvitis on kindlustunne, et ühe töö lõppemisel on olemas võimalused uue töö saamiseks. Riik pakub karjäärinõustamist, vajadusel täiend- või ümberõpet ning töötukassast saab toetust uue töö leidmise perioodil. Paindlikkus tähendabki eelkõige paindlikke võimalusi liikuda sujuvalt ühest töökohast teise. Arenenud riikides vahetab töötaja keskmiselt seitsme-kaheksa aasta tagant töökohta ning ühel töökohal töötamise aeg pigem lüheneb.
Soomes suudavad töötajat ja tööandjad kokku leppida töölepingu tingimustes, sealhulgas ka töölepingu lõpetamises. Teatavasti tuleb kohe lepingu sõlmimisel läbi rääkida ka selle lõpetamise küsimused. Soome seaduste kohaselt tuleb koondamisest töötajale ette teatada 14 päeva kuni 9 kuud töötanud töötajale ja üks kuu kuni neli aastat töötanud töötajale. Koondamishüvitise maksmist Soome seadused ette ei näe. Kuidas siis soomlased saavad ise kokku lepitud, aga meie ei saa?
Uus tööseadus toob meile kaasa suurema paindlikkuse töösuhetes, mis aitab meie ettevõtetel pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas hästi toimida. Nii kasvab meie majandus ning laekub rohkem makse riigieelarvesse, sealhulgas sotsiaalmaksu. Seega peaksid nii tänased kui tulevased pensionärid olema samuti huvitatud sellest, et Eesti tööturg muutuks paindlikumaks ehk uus töölepinguseadus vastu võetaks.
Ikka parema tuleviku nimel.
TÕNIS KÕIV,
Riigikogu liige, Reformierakond
