Arnold Nõmmik, pensionär Jõgevalt:
“Lapsed ja nende lapsedki on juba suured ning kodust kaugele läinud ja ega siis jõuluvana enam vanade juures käi. Kuid mine tea, kui lapsed külla tulevad, ehk teevadki jõulumeest. “Luulesõnad “Jõulupäike, paista sa, sinna, kus mu õnnela…” on mul veel kooliajast meeles. Siis oli veel Pätsu-aegne valitsus, kuid punaste ajal keelati jõuluvanade tulek, ilmusid mingid nääri- ja külmataadid ning mind viidi Siberisse. Seal polnud ei jõulupühi ega kuuskegi, kasvasid vaid männid ning ka jõulude ajal tuli tööd rügada. Nüüd on jõulud tagasi ja ootan lapsi koju. Perenaine ongi jõulutoitude valmistamisega juba ametis. Tema on töötanud kokana ning oskab head sööki teha: sülti, praadi, lihapirukaid, kooke ja kõike. Paljudeks jõuludeks oleme ka verivorste ja -käkke ise teinud.”
Rita Postov, üliõpilane Voorelt:
“Oleme ju nii head ja tublid lapsed olnud, et kindlasti tuleb meile ka jõuluvana. Tulihingelised ootajad on mu lapsed Killu ja Joosep. Poeg on saanud mitmed laulud ja luuletused selgeks lasteaias ning mõne koos minuga õppides. Lasteluuletused ongi mõnusad, neid saab koos lastega lugeda. Jõuluvanale esitame ka mõistatusi, siis näeme, kui tark mees meile külla tuli. Jõuluõhtul saab meie viis õde-venda koos oma peredega kokku vanaema juures ja kui jõulumees tuleb, on meil nagu väike kontsert ? kõik tahavad esineda ja kingikott on tavaliselt üsna suur. Jõulutoidud teeb vanaema, temale meeldibki kõik ise teha ega tahagi, et meie köögis askeldame. Need on lihtsad ja maitsvad maatoidud, jõuluhane me ostma ei hakka.”
Milda Sildaru, vanavanaema Mustveest:
“Mõned laulud on ikka selged, tuleb vaid meelde tuletada. Sirvisin vanaaegseid kalendreid, seal on väga ilusaid jõulusalme, mida nooremale põlvele edasi anda. “Meie Matsi” ja teisi vanu kalendreid olengi nende jaoks alles hoidnud. Jõule olen ma alati tähistanud ja ka need vahepealsed viiskümmend aastat kirikus käinud ja jõululaule laulnud. Kahju, et nii ilusad jõulupühad, nagu oli mu lapsepõlves, enam ei kordu. Meenub, kuidas vanaisa tõi jõulud tuppa: suur kamber tehti tühjaks, toodi suur kuusk ja põrand kaeti õlgedega. Oi-oi, kuidas me seal hullasime. Ööseks jäeti söök lauale ja suur küünal või pisike õlilamp, mida tattninaks kutsuti, põlema. Vaevalt et mulle enam jõuluvana tuleb, kuid ootamisrõõm peab alati olema.”
Laine Tombak, pensionär Vana-Jõgeva külast:
“Ei ole, nii vanale inimesele ei jäägi enam salmid pähe. Reklaamid soovitavad mälu taastamiseks võtta hõlmikpuu ja teisi looduslikke ekstrakte. Pole selliseid mälurohtusid küll kasutanud, kuid räägitakse, et need pidavat aitama. Viimastel aastatel olen kaldunud niivõrd rohelise mõtteviisi poole, et elavat kuuske ei hakka ma koju jõulupuu saamiseks raiuma, vaid otsin käbidega oksa, panen küünlad külge ja saab väga ilus jõulukaunistus. Ümberringi saetaksegi nii palju suurt metsa maha, et kuuseokste leidmine pole kuigi raske. Vaevalt et jõuluvana enam meie kahe vanainimese juurde tuleb, sest lastel on oma pereelu ja nende lapsedki juba täiskasvanud. Jõulutoitude vaaritamisega ma enam vaeva ei näe, sest poest on ju kõike saada.”
Olga Bogdanova, puidutööline Jõgevalt:
“Lapsed teavad neid salme muidugi rohkem kui mina, kuid eks minulgi ole üks uuem jõululaul enam-vähem selge. Päkapikkude kaudu oleme oma soovid edasi saatnud ja küllap tuleb jõuluvana sellelgi aastal. Ega tal kõik kingitused ühte kotti mahugi: kui mu viis last oma peredega kokku tulevad, katame laua paarikümnele inimesele. Jõulukalkunit muidugi ei tule, kuid verivorstid, mulgi kapsad, seapraad ja muu traditsiooniline toit ning piparkoogid on kindlasti. Jõululaua eest hoolitsen ise, mul ju mitu tiitlit: ema, vanaema ja ämm. Detsembri lõpp ongi meil sündmusrikas aeg, sellal on ka mu kolmel pojal sünnipäev. Tulevad ilusad, lõbusad ja üsnagi kallid jõulud.”
Tamara Lokteva, koduperenaine Jõgeva vallast Lõpe külast:
“Uusi salme pole eriti õppinud, püüan seegi kord n-ö vana rasvaga läbi ajada. Polegi veel teada, kas meile tulebki jõuluvana. Päkapikud on küll pidevalt midagi sussi sisse toonud ja mu 6-aastase tütre kirjad sealt ära viinud. Lasteaias tal jõuluvana juba käis ja andis soovitud kingi kätte. Kolm poega on mul juba täiskasvanud ja mine tea, võib-olla tuleb jõuluvana uuesti. Tütrel on laulud, luuletused ja tantsud kogu aeg selged ja kui minul võib salm ununeda, loeb ta minu eest. Tänavune jõuluaeg on eriline ? meie abiellumisest möödub 25 aastat, seega peame hõbepulmi. Jõulu- ja peolauda ma toitudega üle ei külva ? hõrgutised ja joogid on küllaltki kallid ja suur söömine võib rikkuda figuuri.”
ARDI KIVIMETS
