Mart Tooming, ettevõtja Kaatverest:
“Juba aprilli viimasel päeval sai maha. Alati imestatakse, et panen kartulit liiga vara, aga see on tunnetuse asi: olen vaadanud internetist sedagi, kas on lehe, õie või juure päev. Maa on saanud ka sõnnikut ja saagil pole viga – eelmisel aastal oli see isegi väga hea. Jõgeva sortidest läks maha “Ando” ja “Anti”, teised on Hollandi sordid. See komme, et palju kartulisorte, on mul isast päritud. Tollal sai pahane oldud, et miks isa nii palju kasvatab, kuid nüüd torisevad oma lapsed, et misjaoks ma nii palju mugulaid maha panen. Suure põllupidamise olen juba lõpetanud, kuid kui elad maal, tahad vanast harjumusest ikka midagi kasvatada. Et oleks endal ja lastel midagi võtta ja ka mõnele tuttavale anda.”
Virve Orav, pensionär Lullikatkult:
“Kolmeteistkümnendal kuupäeval said maha. Oli laupäev, see vast mõjub. Tütrepere tuli appi, ega neil muul ajal polegi aega. Küla pealt saime traktori, see ajas vaod sisse. Kuiv ja külm küll on, kuid töö sai tehtud ja jääb oodata vihma ja sooja, et läheks kasvama. Juba aastaid olen jäänud vaid kahe sordi ? “Ljudmilla” ja “Ando” ? peale. Kartuli kasvatamine on kallis lõbu ja paljud ongi sellele lõpu teinud. Hernes, uba ja porgand ning veidike redist on ka maas, kurgi panekuni on aga juuni alguseni aega. Kurgitaimi ma ei osta, vaid panen seemnest maha, ja tuleb väga hea. Teen kiletunneli, natuke katteloori on ka. Natuke on ka maasikaid, kuid mutid ja vesirotid on nendele ja liiliatele palju kurja teinud.”
Heiki Jääger, maaomanik Tabivere vallas:
“Emadepäeval, 14. mail said maha, kuigi enne 20. maid pole ma kunagi varem kartulit pannud. Umbes kümme aastat tagasi sai kartulit kasvatatud ka müügiks, kuid koos odava Poola kartuli tulekuga ei tasunud meil enam kasvatada. See on praegugi kulukas ettevõtmine ja mul tuleks odavam söögikartul osta kui ise jännata. Kuid kui endal on maa ja masinad, siis oleks nadi minna kartulit ostma. Mul kasvab keskvalmiv “Ants” ja hiline “Anti”. See talub hästi lehemädanikku ja on alati hea saagi andnud. Natuke külvasin ka teravilja. Maa oli küll tuhkkuiv, kuid külvasin veidi sügavamale ja praegu on ilus oras üleval. Põllupidamine on mul põhitöö kõrvalt rohkem hobi, sest inetu, kui maa jääb sööti.”
Aulis Kaju, ettevõtja Põltsamaalt:
“Minu põllumaa on äia ja ämma juures ja neil on kartul juba maas. Igal aastal saab sealt pool suguvõsa endale talvekartulid. Käime abis kartuleid panemas ja võtmas, kuid seekord olin kaugemal tööl ja ei saanud talgutest osa võtta. No eks ma pean sügisel võtmise ajal olema usinam ja topelt tasa tegema. Linnas on meil pisike iluaiake, mis rohkem naise pärusmaa, kuid eks minagi aitan jõudumööda kaasa. Ega töö seal lõpe, naisel tulevad jälle uued mõtted: vaja kiviktaimlat laiendada, uue kujuga peenraid teha ja mis veel kõike. Mina siis tassigu kive, mulda ja muud. Aias on ka väike maitsetaimede nurgake ja poeg Sassi jaoks veidi maasikaid. Ööd on na külmavõitu, õhtul peab olema hoolas ja lilledele katteloorid peale tõmbama. Tahaks, et ilu ikka jätkuks.”
Ain Sammel, hobitalunik Väike-Kamarist:
“Nädal tagasi sai poolteisel sajandikul kartul maha. Mul selline variant, et panen naabriga ühel ajal, siis masinaga panek ja läheb ruttu. Kartuli juures on kõige raskem töö ikka võtmine. Alati on mul kahte sorti seemet: kindlasti “Jõgeva kollane”, teine aga varieerub, kuid viimasel ajal on mingi Hollandi oma. Kui korralikult harida, umbrohu-, mardika- ja lehemädanikuvastast tõrjet teha ja ilmastik vähegi lubab, siis kartulit ikka saab. Õnneks pole koloraado mardikaga enam aastaid probleeme olnud. Küüslauku on mul ka hea hulga, kuid see sai juba sügisel maha pandud. Tomati- ja kurgitaimed on juba pikad, kuid külmaga ei saa neid veel klaasmajja viia. Paprika panin küll katteloori alla, kuid külm on neidki näpistanud.”
Marje Soodla, koolitädi Põltsamaalt:
“Ühe lapikese jätsin panemata, kuna naabrid räägivad, et kalendri ja taevatähtede järgi peab just see laupäev olema kõige õigem kartulipanemise päev. Muidu ma külvan ja istutan kõike oma sisetunde järgi, kuid eks ma saan nüüd võrrelda, kellel oli õigus. Kartuli tõin juba märtsi lõpus tuppa idanema. Kunagi tõin Soomest veidi kartulit “Timo”, võrreldes teiste sortidega on see ülimalt varajane. Oma pisikesele aialapikesele saab kõike pandud ? nii tilli, lilli kui peterselli. Sibul, porgand ja redis on katteloori all, kapsas sai maha külvatud. Taimi ma enam ei osta, vaid seeme kohe peenrasse külvata on odavam ja taimedki tulevad tugevamad. Kevadine külm on ka pahandusi teinud ? rikkus mu kressid ära. Roosid on aga talve ilusti üle elanud.”
ARDI KIVIMETS
