Ma olen oma vanemate laps, oma kooli õpilane, oma õe vanem vend, oma sõprade kaaslane. Lisaks kõigile neile tavapärastele rollidele olen ma Eesti Vabariigi kodanik ja Kaitseliidu liige. Nende viimase kahe üle olen ma eriti uhke, sest need on privileegid, mida on õige vähestel. Minu igapäevase pühendumise tõttu kodumaale ja selle kaitsmisele on isamaa teema minu jaoks väga oluline ja hingelähedane.
Täna tahan teiega rääkida teemal, kas meie kaitseme isamaad või kaitseb isamaa meid?
Loomulikult on see nii, et meie kaitseme oma kodumaad ja väärtustame seda. Meie oleme need, kes hoiavad elus eesti kultuuri ja keelt. Meie vaatame, et Eestimaa oleks puhas ja korras. Meie oleme need, kes võtavad vajadusel kätte relva, et sellega kodumaad kaitsta. Meie oleme need, kes poetavad pisara, kui laulame Eesti lipu heiskamisel Eesti hümni.
Me oleme võitlev rahvas juba ammusest ajast. Ajalugu näitab, et me oleme väärikad oma isamaa ees. Vaatas ju Carl Robert Jakobsongi oma kõnes “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” Eesti ajaloole tagasi ja tõdes: “Heida maad oma alla ja valitse tema üle, see on: hari maad, mis sulle ja sinu suguvõsale antud, teda oma looduse väe poolest põhjani läbi uurides, ja toida ennast temast auuga – seda Jumala käsku on ka Eestlased Eestimaal kaua aega auusaste täitnud. Rääkigu meie vaenlased, mis naad tahavad, meie meelest ei saa naad seda aega ära võima kustutada, sest temaga olime kõik kautanud, mis siin maa peal jumalikuiks asjuks võib nimetada, olime kautanud oma priiuse, oma isamaa, oma inimese õiguse, ühe sõnaga, oma paradisi.” Muistsele priiuseajale järgnes vabadusvõitlus, sellele Jüriöö ülestõus, Liivi sõda ja Põhjasõda. Pikka aega oodatud priius saabus lõpuks pärast esimest maailmasõda peetud Vabadussõja ja Tartu rahuga. Kahjuks ei lõpetanud ka see võitlusi, vaid eesti mees ja eesti naine pidid võitlema oma maa eest võõra võimuga teises ilmasõjas ja laulma Eesti vabaks, kui Nõukogude riik langes.
Eesti Vabariigi põhiseaduses on meie kodanikele antud palju vabadust. Meil on õigus elule, eneseteostusele, haridusele, kodu puutumatusele. Vabadust oma kodanikele saab anda üksnes vaba riik. Igasuguste vabadustega käivad kaasas kohustused. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas kõik kodaniku kohustused riigi ees. Eestit hoida ja kaitsta on põhiseaduslik kohustus, mis kehtib kõikide Eesti kodanike kohta ja mul on hea meel näha, et üha rohkem noori ja vanu Eesti kodanikke on hakanud seda kohustust tõsiselt võtma. Sellest räägib vabatahtlike abipolitseinike arv, sellest räägib laulu- ja tantsupidude tähtsus meie kultuurielus, aga eelkõige riigikaitse õpetuse populaarsus meie gümnaasiumides. Sügisel 2014 läbis 12 Jõgevamaa gümnaasiumi noort vabatahtlikult ka sõduriõppe baaskursuse.
Eesti ei ole maailmakaardil üksi. Maailmas on ligi kakssada riiki, millest osad on meile sõbralikud, osad neutraalsed ja kahjuks on ka silmnähtavalt vaenuliku poliitikaga riike. Õnneks ei ole Eesti üksildane ega isoleeritud riik, vaid kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks Euroopa Liitu, OSCEsse, ÜROsse, Euroopa Nõukogusse jne. Iga välismaine tutvus, iga partnerlus, iga osalus mistahes organisatsioonis annab meile sõprade ja partnerite kaudu juurde turvalisust ja kindlust, et me ei ole üksi.
Siiski ei ole teised rahvusvahelised organisatsioonid ja nende kaudu saavutatud turvalisus võrreldavad NATOga. NATO on Eesti jaoks kõige olulisem turvalisust ja isamaa kaitset garanteeriv rahvusvaheline organisatsioon. Paljude eestlaste jaoks on NATOt võrreldud vihmavarjuga – kohe, kui vihma hakkab sadama, saab võtta varju välja ja selle all jääda kuivaks. Kohe, kui toimub rünnak Eesti piirile, iseseisvusele, tulevad NATO väed appi ja aitavad Eesti iseseisvust hoida.
Siiski me teame, et NATO ei ole muistne valge laev, vaid vennaskond, kuhu kuuludes tuleb ka ise aktiivselt osa võtta. Teised NATO riigid on valmis panustama Eesti iseseisvuse tagamisele vaid sedavõrd, kuivõrd meie oleme valmis panustama oma NATO partnerite iseseisvuse tagamisele.
Ma olen rääkinud pikalt sellest, kuidas meie kaitseme isamaad, kuid kas isamaa kaitseb ka meid? Et anda vastus sellele küsimusele, peame vastama, mis on üldse isamaa? Isamaa pole ainult Eesti pind. Isamaa on ka see rahvas, kes siin elab, see kultuur, mis siin õitseb, see keel, mida siin räägitakse. Kui meie kaitseme isamaad, siis me kaitseme oma riigi pinda, oma rahvast, oma keelt ja kultuuri, oma iseolemist. Nõnda kaitseb ka isamaa meid, andes meile ühtsustunde, ülevuse ja väärikuse, mis on kõrgem kui igapäevased tülid ja kemplemised. Kuna meie oleme isamaa, siis nii palju, kui meie isamaad kaitseme, kaitseb tema ka meid.
Kaitstes Eesti riiki austuse ja kirega, oleme parimad isad oma lastele. Parimad pojad ja tütred oma vanematele ja vanavanavanavanematel, väärikad, tublid ja korralikud Eesti Vabariigi kodanikud. Eesti riik ei ole korrusmaja, mille alumise korruse elanike asi pole see, kas katus ülemiste pea kohal läbi paistab. Eesti riigi kaitsmine on meie kõikide asi, see on meie põhiseaduses kirjas!
R. Jakobsoni kõnevõistlusel peetud kõne
KRISTO LILLEPÄRG, Jõgevamaa gümnaasium, 11b
