Mida ja kuidas mõtlevad noortele keelatud aineid ostvad inimesed, on raske öelda, kuid üks on selge — noorte tervis ja tulevik neile korda ei lähe. Paar sigaretti või krooni on tasu, mida nad noortelt seaduserikkumise eest vastu saavad.
Lõuna Prefektuuri teeninduspiirkonnas registreeriti 2010. aastal täisealiste poolt alaealistele alkoholi ostmine 25 korral ja tuvastati ka kaks müüjat, kes noortele alkoholi müüsid. Alkoholiseaduse järgi on keelatud alaealistele alkoholi osta ja ka müüa. Mõlema seaduserikkumise eest saab määrata rahatrahvi kuni 18 000 krooni, kõige suurem määratud trahv oli 9000 krooni.
Möödunud aastal ei tuvastatud ühtegi juhtumit, kus lapsevanem ise oleks oma alaealistele lastele alkoholi ostnud või pakkunud, küll aga on selliseid näiteid tuua eelmistest aastatest. Nii mõnigi kord on lapse elu päästmiseks vaja läinud kiirabi, vanemad on pidanud istuma haiglas ja ootama lapse teadvusele tulemist. Kõige noorem poiss, kellele arstid eluvaimu sisse puhusid, oli 12 aastane.
Kui noortega rääkida, saavad nad väga hästi aru, et keelatud ainete ostjad ja pakkujad ei soovi neile head. Eranditult kõik noored, kellega rääkinud oleme, on kinnitanud, et nende vanemad seda ei teeks. Üks 15-aastane poiss ütles foorumteatris osaledes, et tema isa murraks alaealisele alkoholi ostval inimesel käeluu ja kutsuks talle ka politsei.
Meenub juhtum, kus ema ostis oma pojale ja tema sõbrale pudeli viina. Pärast selle ärajoomist panid poisid toime kõige julmema vägistamise, mis minu praktika jooksul ette tulnud. Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele ja korduv alaealisele alkoholi ostmine toob aga kaasa kriminaalvastutuse, mille eest on ette nähtud kuni aastane vangistus. 2010. aastal alustati kaks sellist kriminaalasja.
Oleme välja selgitanud ka alaealistele tubakatoodete ostjaid-pakkujaid. Neid oli 22, kellest neli olid müüjad. Enamik ostjatest olid poe juures olnud isikud, keda noored ise “parmudeks” nimetavad ja neisse väga halvasti suhtuvad.
Kes on siis need inimesed, kes noortele nii kergekäeliselt keelatud ained ära ostavad? Millised on nad olnud noortena, millal ja millest algas nende elus allakäik? Kas meie praegused noored unistavad ka sellisest elust? Ka need on küsimused, mida me noortele esitame ja mis neid mõtlema panevad.
Leidus ka kaks ema, kes ei pidanud millekski oma laste tervist, neist üks üritas tubakatooteid saata ka vanglasse, peites neid nõudepesušvammidesse. Kui alkoholi ostjatest olid enamik mehed, siis tubakatoodete ostjatest ja pakkujatest olid kolmandik naised.
Kuidas suhtuda vanematesse, kes ise pakuvad peolauas oma alaealistele lastele alkoholi, andes neile eraldi pokaalid? Mitu korda peab laps maitsema, et ta lõpuks teaks, millega tegu? Olin hiljuti ühes toredas seltskonnas, kus pakuti šampust. Isa küsis oma alaealistelt tütardelt, kas nad ka tahavad proovida. Tüdrukud keeldusid, seejärel arvasid mõned, et maitsta ju ikka võiks. Üks umbes kahekümneaastane noormees ütles selle peale, et mitu korda siis maitstakse…. Minu lugupidamine neile kahele noorele neiule, kes joogist keeldusid.
Tahaksin tänada neid inimesi, kes on kodanikujulgust üles näidanud ja tänu kellele nii mõnigi alaealisele alkoholi ostnu on vastutusele võetud.
i
MARINA PADDAR, Lõuna Prefektuuri ennetusteenistuse vanem, noorsoopolitseinik
