Kas me sellist presidenti tahtsimegi!?

Sest me tahtsime muutusi. Muutusi mitte ainult Kadriorus, vaid ka mentaliteedis, millega president seotakse otseselt päevapoliitikasse ja kus rahva arvamust ei arvestata, kui see juhtumisi ?hõimujuhtide? omaga kokku ei käi.

Nüüd, kui uus president Toomas Hendrik Ilves on ametisse astunud, on põhjust pisut rahulikumalt distantsilt tagasi vaadata, et kuidas me ta siis valisime.

Erakondade koostöö viis tulemuseni

Jällegi sai kinnitust tõsisasi, et seda, mida ei suutnud Riigikogu, suutis valimiskogu. Seekord ei saa neid kaht aga eraldi vaadata, sest parlamendis toimunud eelvoorud rajasid tegelikult aluse edukaks valimiseks Estonias. Kõigepealt seetõttu, et Riigikogu valimisvoorude eel tehti kandidaadi väljaselgitamiseks tugevat eeltööd ja sellest tekkinud erakondade koostöö pidas lõpuni vastu. Teiseks seetõttu, et pika protseduuri tõttu muutus presidenditeema ka rahva jaoks nii oluliseks, et kui kaks parlamendierakonda arvasid, et see on ainult poliitikute omavaheline “mäng”, siis nii see ei olnud ? huvi kasvas lausa rahvaliikumise tasemele ja mõjutas lõpuks niiviisi ka otsustajaid.

Presidendivalimiste erakondade koostöö kõige olulisem panus tuli Isamaaliidu ja Res Publica liitumisest. Isegi kui see jääks kahe erakonna ühinemisprotsessi ainsaks reaalseks tulemuseks, on uue presidendi ametisse saamine kahtlemata saavutus. Just Isamaa ja Res Publica Liidu tegevus oli see, mis tagas nii Ene Ergma kui Toomas Hendrik Ilvese hea tulemuse Riigikogus. On ju neil kahel fraktsioonil kahe peale kokku Riigikogus kolmandik hääli. Meie koostöö andis kindlustunde ka teistele partneritele ? sotsiaaldemokraatidele ja reformierakondlastele.

Aga mis ehk veelgi tähtsam ? enamus kindlatest Ilvese toetajatest valimiskogus tulid nendest omavalitsustest, kus Isamaa ja Res Publica Liit on kas juhtivas või lihtsalt olulises rollis.

Mida president tegema hakkab?

Presidendil on omad vastuvaidlematud kohustused, mis tulenevad põhiseadusest ja teistest seadustest ja küllap ta selle rutiiniga hakkama saab. Samas on sama oluline kui oma seadusliku rolli täitmine presidendi jaoks see, kuidas ta suudab ühiskonnas tulevikuarutelusid algatada ja see, milliselt moraalselt aluselt ta ühiskonnale läheneb.

Siin on valimiskampaaniast mõndagi julgustavat. Muidugi keskendus Toomas Hendrik Ilves avalikkusega kohtudes peamiselt oma tulevaste ülesannete ja rolli määratlemisele, kuid andis vihjeid lisaks välissuhtlusele ka oma muudele lemmikteemadele poliitikas.

Esimene, mis mulle meelde jäi, oli hariduse kättesaadavus võrdselt kõigile ja kõikjal. See annab lootust just regionaalse ebavõrdsuse vähendamispüüdluste osas. Meie linnade gümnaasiumid ja kutseõppekeskused suudavad õpilastele tuule tiibadesse anda vaid siis, kui juba alg- ja põhikoolitasemelt on kõik lapsed saanud võimaluse oma andeid avada, kui neid seal on märgatud. Soovitangi härra presidendil eliitkoolide juhtidele ja kasvandikele pidevalt meelde tuletada, et nende kool on seda tugevam, mida tugevamad on ümbritseva maakonna alg- ja põhikoolid. Ja mida lapsekesksemad lasteaiad.

Teiseks oluliseks teemaks on eesti rahva järelkasv. Siin on noore perega kodu rajav Ilves muidugi eeskujuks. Sooja tunde jättis ka, kui presidendiproua mõtiskles pere juurdekasvust. Olla rahvale eeskujuks isa ja ema rollis on praegu isegi ilmekam ja parem kui teha seda vanaisa või vanaemana. Loodan, et presidendipaar annab tugeva perena ka ülejäänud poliitikategijatele tooni ette, väärtustades lastega peresid. Meie kõigi, esmajoones aga valitsuse ja Riigikogu esmaseks ülesandeks on järgnevatel aastatel allutada kogu seadusandlus

laste arengutingimuste parandamiseks ja tõsta oluliselt ka rahalisi peretoetusi.

Omaltpoolt soovin teada, kas president hakkab toetama algatust anda lastega vanematele valimistel oma laste esindajatena ka lisahäälte õigus. Soovin seda diskussiooni jätkata.

Kolmandaks riikluse jaoks väga oluliseks teemaks pean rahva kaitsetahte kasvatamist. Siin on Toomas Hendrik Ilves oma valimiskampaania ajal rõõmustavalt toetanud ajateenijatele rajatud riigikaitsemudeliga jätkamist ja on seega täielikule palgaarmeele ülemineku vastu. Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks oli ka võimalikult tugeva reservväe väljaarendamise toetamine üheks tingimuseks, miks uut presidenti valimistel toetati. Rahvas peab tahtma ja suutma ka ise oma kodusid kaitsta ja mitte lootma ainult appitulevatele NATO vägedele.

Kokkuvõttes on ootused uue presidendi suhtes kõrged. Seepärast, et ta valiti rahva suure enamuse toel ja et ta rääkis enne seda mõistlikku juttu. Nüüd, ametiaja algul, soovin Toomas Hendrik Ilvesele jõudu ootustekoorma väljavedamisel!

TÕNIS LUKAS,
Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit

blog comments powered by Disqus