Kas me oleme valmis?

Nädalavahetusel alustati idapiiril lõiketraadist tõkke paigaldamist seal, kus ebaseadusliku piiriületuste tõenäosus on kõige suurem. Kokku paigaldavad kaitseväelased õppuse Okas ajal ajutist traattõket 40 kilomeetri ulatuses.
Ei jää ka Jõgevamaa piir teemast puutumata. On ju Peipsi järve näol tegemist Euroopa ühe suurema veekoguga. Reageerimisaeg järvel on ajaliselt pikem kui maismaal. Plussiks on see, et järv on kaetud kogu ulatuses seiretehnikaga. Ent see ei tähenda, nagu poleks meil vaja valmistuda. Praegu ei ole Eesti-Vene piiril rändesurve suurenenud, pole vahetut ohtu, kinnitab PPA. Kuid talv on tulekul ning jääkaane all olev Peipsi on hea viis tulekuks.
Politsei- ja piirivalveametil on plaanid küll olemas, kuid me oleme näinud, kui aeglaselt piiriehitus venib. Kas ka kohalikul omavalitsusel on plaan olemas puhuks kui sisseränne suureneb, pole siiani teada. Seiretehnika, infrapunaseadmed ja droonid on olemas, aga kas inimestel Peipsi ääres ka kindel on, jääb meie kõigi ühiseks murekohaks.
Esimesed sammud saame ise ära teha. Kahtlasest liikumisest ja tegevusest piirialal saab kohe politseid informeerida. Ning tähelepanelik saab meist olla igaüks. Ilmselt saab kohalik omavalitsuski kriisiplaani paika panna. Isegi kui see ei lähe praegu kasutusse, ei saa hiljem öelda, et seda tehtud poleks. Ent kriisiplaan töötab paremini, kui see on hästi ettevalmistatud, selgelt ja üheselt arusaadav ning loomulikult täidetav. Mitte lihtsalt linnukese pärast tehtud ja siis riiulisse seisma pandud.