Kaiti Kangur, Põltsamaa ÜG abiturient:
Lähen. Oma maakodu ümbrus on juba ammu korda tehtud, nüüd tuleb hakata koristama teiste prahti. Keegi peab puhtama Eestimaa jaoks ju midagi tegema, muidu võime prahi sisse ära uppuda. Talgutele läheme kolmekesi, interneti kaudu panime oma osalussoovi kirja juba kampaania alguses.
Tõnu Saar, ehitaja:
Kui igaüks teeks oma ümbruse korda ja paneks prügi õigesse kohta, poleks suuri koristusaktsioone vajagi. Käin üsna tihti Kuremaa lähedases metsatukas jalutamas. Tasapisi olen sinna visatud prahti kilekotiga kaasa võtnud ja prügikasti pannud. Varem, siis kui metsavahid olid veel ametis, olid ka meie metsad puhtamad.
Asser Mõik, pensionär:
Oma talgud tegin juba ära. Oma maakodu lähedal sõitsime paadiga mitu kilomeetrit mööda Emajõge ja puhastasime kaldaäärt. Plastpudeleid, pakendeid ja muud rämpsu kogunes õige mitu suurt kotitäit. Neid, kes oma prügi metsa või kuhugi mujale lausa koormate viisi maha kallavad, tuleks hakata rohkem jälgima ja kõvasti trahvima. Liikluseeskirjade rikkujatega juba nõnda toimitakse. Suured trahvid ja kartus vahele jääda paneb asjad paika.
Leo Lindpere, firma tegevjuht:
Korrastan oma kodu lähedast ümbrust. Üleriigiline suur koristusaktsioon on tähtis asi, kuigi vaevalt et prügipildujad ise sellest osa võtavad. Aga las nad näevad, et ka puhtas Eestis on väga hea elada. Mõni pole vast sünnist saati puhtust näinud ja võib-olla tekib tal nüüd enne häbitunne, kui hakkab oma prügikotti kuhugi metsa alla, pargiserva või teepervele poetama.
Enno Kingumets, pensionär:
Suurte talgute jaoks olen juba liiga vana. Mind ajab vihale, et prügi metsa viiakse ja auto aknast prahti välja loobitakse. Suured koristustalgud pole mingi uus nähtus: juba aastakümneid tagasi tegime suurt Saadjärve kolhoosi läbivate teede ääri prahist puhtaks. Tollal korraldati kevadeti ka laupäevakuid ning linnad ja asulad said puhtama näo.
Küsitles ARDI KIVIMETS
