Riina Pedokand, pensionär Jõgevalt:
“Loomulikult vaatan, kes on selle teinud. Maitse üle küll ei vaielda, kuid näiteks vorsti ja teisi lihatooteid ostes eelistan ma Rakvere või Wõro omi. Keeduvorsti pole ma enam kaua aega ostnud, olen jäänud poolsuitsuvorstide või Põltsamaal tehtud suitsusingi juurde. Juustudestki ostan Põltsamaa Meierei tehtut, kuigi mõni kaugemalt toodud juustusort on veidi odavam. Samuti on toiduõli, mida Säästu kaubanduskett reklaamib, meie Weroli rapsiõlist palju odavam, kuid las ta olla ? mina ostan ikka Eestis valmistatut, mis sellest, et see on mõni kroon kallim. Pärast mõnda kehva kogemust oleme kodumasinate ostmisel jälginud peale tootjafirma ka riiki, kus see masin kokku on pandud.”
Robert Hamburg, pensionär Tabivere vallast Otslava külast:
“Praegu on meil kaupade sortiment poodides väga laiaulatuslik ja saab valida, mida osta. Olen juba nõnda vana mees, et ega mul polegi enam vaja kuigi palju tööstuskaupu osta ? külmikud, pesumasinad, raadiod, telekad ja kõiksugu muud tarbeasjad on juba ammuilma olemas, nüüd käin poes vaid toidukraami ostmas. Põhimõtteliselt olen jäänud truuks Eestis tehtud kaubale. Ütlevad ju teadusemehedki, et kõige tervislikum toit on see, mis kasvab oma kodu lähedal või mida ise kasvatad. Värske leiva ja saia peale võib olla kindel, et see on eestimaine, kuid juustu ostes valin Põltsamaa oma ja toiduõlidest Weroli. Minu põhimõte on seegi, et kaupu ostes aitan kaasa, et Eesti tootjad saaksid oma kaupa rohkem turustada.”
Irene Panksepp, töötaja Mustveest:
“Olen oma ostudega juba mitmel korral sisse kukkunud ja nüüd vaatan tööstus- ja toidukaupade puhul nende garantiiaega või säilituskuupäeva. Kui “parim enne?” kuupäev on möödas, siis seda toitu ma ei osta. Kuigi jah, vahel võib mõne firma kilesse pakendatud sai olla hallitatud juba enne säilivusaja lõppemist. Nüüd on leiba-saia, lihakraami ja kõiksugu toiduõlisid, leivamäärdeid – Voimixi, Delmat ja muud Poolas või mujal tehtut saada, kuid mina ostan meie Saaremaal tehtud võid. Veidi kallim ta on, kuid nii paljuke ma ikka teenin, et laual oleks ehtne ja hea eestimaine või. Enamik tarbekaupu ongi meil välismaised ja näiteks jalanõude puhul tuleb tegijamaad jälgida ? lõunamaades tehtu peab vastu vaid mõni päev, need on nagu “surnu sussid”.”
Elsa Aunpuu, pensionär Jõgevalt:
“Kõikide kaupade juures ei vaata, kuid liha- ja vorstitoodete juures küll. Mulle maitsevad Rannarootsi ja Saaremaa omad. Vorstide ja viinerite juures ma eriti ei uuri, palju seal liha või muud kraami sees on, vaid tuginen maitsele. Lastevorsti ma enam ei osta, kuigi selle nimetus eeldab, et see ongi lastele mõeldud. Nendele see ei sobi, sest vorst on vist veidi ülemaitsestatud. Toidukaupade ostmisel vaatan, et ega see kolesterooli sisalda. Külmkapi, pesumasina, tolmuimeja ja veel mõne kodumasina ostmisel olen arvestanud rohkem hinda kui tootjamaad. Põhiliselt on see Soomest siia korduvkasutamiseks saadetud kaup, kuid need masinad on mul juba õige kaua vastu pidanud. Tuleb välja, et elangi sakste vanadega ära.”
Andrei Petuhhov, ehitaja Mustveest:
“Seda peab ikka vaatama, muidu võid oma ostuga orki lennata. Tööriiete ja jalanõude ostmisel ma eriti nõudlik ei ole, sest neid kulub õige palju ja saan neid “säästukast” või turult õige odavalt kätte. Vabaajariideid, jalatseid, kodumasinaid ja muud pikemaks kasutamiseks mõeldud kaupa ostan ikka poest. See kaup on küll veidi kallim, kuid parem on natuke rohkem maksta kui odavalt ostetu juba aasta pärast minema visata. Ma polegi nii rikas, et ainult odavat kaupa osta. Toiduainete ostmisel vaatan ikka, kas on see Eestis toodetud. Tihtipeale on meie oma küll veidi kallim, kuid mis sest ? saan meie ettevõtjaid veidike toetada. Jõule ja uusaastat tähistame me kaks korda, seda nii uue kui ka vana kalendri järgi. Pühapäeval tulebki kodus jälle peolaud verivorsti, kapsa, kartuli ja muuga.”
Ats Kriel, Remmelga turismitalu omanik Jõgevalt:
“Ostuotsuse proovin teha kauba hinna järgi, kuid vaatan ka seda, kes on selle teinud. Näiteks tööriistu ostes peab selle ära tabama ja alati ei maksa väga odavat osta. Kruvikeerajate, mutrivõtmete, kruvide ja muuga ongi olnud selline lugu, et ilus ja odav küll, kuid tehtud nagu plastiliinist ? korra keerad ja kohe katki. Ega väga odavat kaupa, mida läheb pidevalt tarvis, tasugi osta. Muidugi, kui pead selle tööriistaga leiba teenima, siis tuleb valida kvaliteedi poolest tunnustatud firma ja elukutselistele mõeldud kaup, see on aga palju kallim kui laiatarbekaup. Külmikute ja teiste elektriseadmete ostmisel vaatan alati, kui palju see voolu kulutab.”
ARDI KIVIMETS
