Näib, et mõni ametimees peab enda elu eesmärgiks ruttu võimalikult palju ühiskonna raha raisata või enda taskusse toppida.
Mind kui tavalist parteitut linnakodanikku üllatas 19. veebruari Vooremaas Jaan Lukase kirjutises avalikustatud linnavõimude mõttelaad ja arusaamad.
Härrad Svjatõsev ja Olgo püüavad oma truude liitlastega linlastele selgeks teha, et ainult nemad on oma heade mõtetega heade mõtete linnas õigel teel, kõik teised eksivad.
Kui keegi peab nii väikeses linnas, nagu seda on Jõgeva, esmatähtsaks laenata 1,7 miljonit selleks, et kesklinna parki korrastada ja üle poole miljoni maksvat purskkaevu ehitada, siis peaks ta ise esmalt siiski pöörduma erialaarstide poole. Äkki põeb haigust nimega ?mania grandiosa?.
Rahvas ei võta eluvõõraid ideid omaks
Nõndanimetatud parkide korrastamine on paljudel juhtudel olnud vaid odav küttepuude hange ja mõne väikese puuhakatise istutamine. Meenutagem Betti Alveri parki ja tema läbimiseks ?targalt? projekteeritud kõnniteid, pinke ja rajatisi, kus realiseerusid vaid kunstniku abstraktsed eluvõõrad ideed. Rahvas kõndis ikka otse.
Äkki on linnaisadel skulptoritelt juba tellitud endi kujud purskkaevuansamblisse? Siis võiks eeskuju võtta Pärnust, seal kasutab Mark Soosaar Lenini keret vahetatava peaga. Kui linnapea uus, siis on vaid peavahetus vajalik, ja vesi muudkui jookseb, nagu poisil Brüsselis!
Tegelikult on Jõgeva taolises väikelinnas tõesti palju hädavajalikumat ära teha. Osa sellest on toodud eelmainitud artiklis, osa on aga täiesti ununenud. Millal saab linn näiteks bussiootekoja?
Mustvee maantee sild ohus
Kuid on veel üks häviv, kuid kallis rajatis, millest on väga vähe räägitud. See on Jõgeva linna sild. Möödunud aasta detsembri algul ilmus Vooremaas pilt ja mõni rida Jõgeva ainsast sillast.
Et selles oli linna juhtkonnale küllalt vähe teavet, saatsin 7. detsembril e-kirja täiendavalt ka Jõgeva linnavalitsusele. Ma ei tea, kas seda ka keegi luges, kuid tundub, et kirja mõttest aru küll ei ole saadud. Seepärast kordaksin avalikult veelkord selle kirja sisulist mõtet.
Teatavasti ehitati esimene sild koos Mustvee maanteega 1928. aastal. Varem toimus liiklus Sordijaama kaudu. Sõjas see esimene sild hävitati ja taastati tänapäevasena 1948. aastal. Silla pikkus on ligi 50 m, kuid silla laius 6,5 m ei vasta enam praegustele nõutele. Arvestades autoliiklust Mustvee maantee – Kuremaa suunal, ei ole kitsas sild seni liiklust oluliselt takistanud.
Kuni 1985. aastani kuulus sild riiklikku teedevõrku, mille haldajaks oli tollane Jõgeva Teedevalitsus. Kui projekteeriti uus ümbersõit linnast välja, anti sild ja tänav üle linnale.
Kahjuks ei ole linnas 20 aasta jooksul peaaegu midagi tehtud ainsa linnasilla hooldamiseks ja remondiks. See on täiesti unustatud.
Käies üle 40 aasta peaaegu iga päev üle silla, tajun selgelt seda ohtlikku lagunemist, mis viimaste aastatega on kiirelt süvenenud. Võib-olla et mõni asjaosaline mõistab seda alles siis, kui sild liikluseks ohtlikuna suletakse ja kui uue silla ehitusmaksumus oleks suurem kui nüüd taotletav 5-miljoniline lisalaen..
Uus kate ja isolatsioon
Silla lagunemist peaks märkama ka mittespetsialist. Kõnnitee äärekivid on murenenud. Niigi kitsal kõnniteel on oht libastuda. Kõnniteede terasest torupiirded on läbi roostetanud ja osalt juba jõkke kukkunud, kõnniteekonsooli välisserva betoon murenenud ja armatuur väljas. Silla koonused osalt varisenud. Ainus trepp jalakäijaile ohtlik. Sillaavas kasvavad puud ulatuvad veest elektriliinini. Kuid halvemast halvim on, et sillal on tekkinud vee läbijooks. Silla kandetalade kaitse vee, eriti aga soolvee eest on sama oluline kui majade laepaneelide kaitsmine katusega.
1948. aastal nõudsid tollased normid sildadele hüdroisolatsiooniks kahekihilist ruberoidi koos bituumenmastiksi kihtidega. Nüüdseks on selline isolatsioon igas mõttes vananenud ja vajab kiiret uuendamist. Pealegi on tänapäeval palju paremaid veetõkke isoleermaterjale. Kuid ka sõiduteekatte kalded ja asfaltkatte tihedus peavad kõigepealt tagama, et vesi ei püsikski sillal. Jõgeva silla vana mustkate on aga nii lagunenud, lapitud ja auklik, et sillal ei ole mitte ainult soolane vesi, vaid ka liiv ja pori rentslites. Kõnniteid ei puhastata talvel ka lumest, mida sahad sinna lükkavad ja nii peavad jalakäijad kasutama silla ületamiseks ainult sõiduteed.
Mida ette võtta? Tähtsam töö on sillale uue isolatsiooni ja katte ehitus. Kui soolvee läbijooks suureneb, võib juhtuda, et ühel päeval on ka talade armatuur kas läbi roostetanud või kaotanud rooste tõttu sideme betooniga. Siis on talades ka praod ja sild tuleb sulgeda liikluseks kui varisemisohtlik.
Silla avariiremont ilmselt ei maksaks rohkem kui see plaanitav purskkaev. Kui aga ootame veel mõned aastad, tuleks juba ehitada uus sild, mille maksumuseks on vähemalt 5 miljonit või enam. Kuidas soovite teie, lugupeetud linnavolinikud? Millise variandi valiksite, kas purskkaevu või silla?
ENDEL GRAUBERG, vaba linnakodanik
