Kas Jõgeva vallavolikogu hakkab tasapisi ühist sammu astuma?

Vooremaa vahevalimised lõpevad meie maakonna suurima keskuse, Jõgevaga. Üldiselt rahumeelne, väheste umbusaldusavaldustega volikogu on võrdlemisi häälekas ning selge opositsiooniga. Samas teeb nii mõnelegi volikogu liikmele haiget haldusreform ning ühinemine suureks vallaks, sest paratamatult seab see piirangud soovidele ja unistustele.

KERTTU-KADI VANAMB


Volikogu liikmetelt küsisime:

1. Mis oli põletavam küsimus enne valimisi, miks te otsustasite valimisvõitlusse minna? Kuidas on Teie jaoks see küsimus lahendatud?
2. Kui headeks/halbadeks osutunud teie koalitsiooni/opositsiooni partnerid?
3. Kuidas olete kaasanud kodanikke/valijaid? Palju on olnud kohtumisi/arutelusid?
4. Millise lubaduse täitmine on seni kõige keerukam? Miks?
5. Senist kogemust arvesse võttes, kas kavatsete ka järgmistel valimistel osaleda?

Terje Rudissaar, valimisliit Vooremaa

  1. 1. Kandideerides soovisin panustada oma teadmistega uue valla ülesehitamisse ja arengusse.
    Arvasin, et Jõgeva linn oma suurema rahvaarvuga hakkab Jõgeva vallas domineerima. Kui valimistel pidi sellise võimalusega arvestama, siis hetkel on väga selge arusaam, et piirkonnal on pigem Jõgeva linna identiteet. Vapil lumehelves, juhtkond Jõgevalt, mõtteviis on Jõgevalt jne. Jõgeva vallas on päris mitu strateegilist tugevust, mida ei kasutata ära. Raudtee olemasolu koos Piibe maantee ja Mustvee maantee ristumisega tööstuspargi tarvis, teadusasutus ETKI, vanade kihelkondade kultuuripärand ühise identiteedi loomiseks, kaunis ja mitmekesine Vooremaa loodus turismitegevuse jaoks jne. Unikaalse looduskeskkonna Vooremaa turundamine elanike valda meelitamiseks ja negatiivse rahvaarvu pidurdamiseks peaks olema üheks prioriteediks, siiski on need võimalused kasutamata.
    Koostöö kogukondadega jätab soovida. Isegi teenuskeskuste juhid ei ole seda valdkonda arendanud, olgugi et see on üheks võimaluseks teada saada, mida erinevate piirkondade kogukonnad (esindajad ja ettevõtjad) arvavad valitsemisest ja kuhu/millele peaks esmajärjekorras tähelepanu pöörama. Seega ei ole see küsimus lahendatud ja vajab koostöökoha leidmise võimalusi.

    2. Volinikud panustavad oma oskuste ja teadmistega valla ülesehitusse. Kõik, kelle rahvas on volikokku valinud, on rahva arvates head inimesed ja minu asi ei ole muud moodi arvata. Koalitsioonipoliitikud teevad otsuseid oma vabal valikul ja südametunnistuse järgi. See, et meil on erinevaid arvamusi, ei tee neid inimesi halbadeks. Mina teen koostööd opositsioonis olles ja opositsioon teeb omavahel koostööd. Koalitsiooniga on teha koostööd tihti raskem – komisjonide toimumise aegu ei lepita kokku konsensusega ja opositsiooni liikmed saavad võta-jäta pakkumise. Komisjonide koosolekute protokollid on sisutühjad. Selline juhtimiskultuur on häiriv.

    3. Volikogu liige Terje Rudissaar ei ole tõesti käinud külast külla tutvumas Jõgeva valla piirkondade kodanikega. Kaasanud olen kodanikke läbi sotsiaalmeedia, kus on arutatud ja tehtud erinevaid ettepanekuid erinevate määruste väljatöötamisel ja muudatusettepanekute tegemisel, näiteks valla logo, arengukava, eelarvestrateegia, sotsiaalkordade jne. Kahjuks ei ole volikogu tavaliikmetel kohta (ruumi vallamajas), kus valijaid vastu võtta, kokku on võimalik saada avalikes kohtades. Siiski olen nii oma piirkonna kui ka valla teiste piirkondade kodanike jaoks alati olemas olnud kohtumistel Jõgeval ja Palamusel. Ei ole pidanud paljuks saada kokku valijatega neile sobivas piirkonnas.

Avalikud kaasamisüritused on kahjuks tihti vähese kommunikatsiooni tõttu jäänud publikuarvult väga väikeseks ja on piirkondi, kuhu ilmselgelt volikogus tehtu kohale ei jõuagi. Kindlasti oleks abi, kui opositsiooni liikmed, kes soovivad Jõgeva Valla Teatajasse kirjutada, saaks selleks ka võimaluse ning võimaluse kirjutada rohkem, kui praegu lubatavad 2000 tähemärki. Selline piiramine on väga halb igas mõttes.

4. Valimisliit Vooremaa soovib, et Jõgeva valla nimi muudetaks Vooremaa vallaks ning valla tutvustamiseks võetaks kasutusele Vooremaa brändi nimena, sest see liidab paremini eri kogukondi, unikaalse Vooremaa maastikuga seotud elamusteenuseid ning kultuuri- ja meelelahutusüritusi on sedasi nii Eesti kui ka välismaa turistidele lihtsam müüa ja looduskaunile keskkonnale viitav bränd suunaks lastega perede elukoha valikuid meie valla kasuks.
Keerukas on olnud soov leida/pakkuda võimalusi ehitada spordihall Jõgeva põhikooli juurde. Eriti hea, kui Jõgeva spordihall kerkib multifunktsionaalsena. See ei ole olnud valimisliit Vooremaa lubadus, samas on see ääretult vajalik, aga vallal endal ei jätku selle ehituseks ressursse. Jäädes lootma riigi toetusele, võib juhtuda, et Jõgeva spordihalli ehitamine võib alata aastate pärast ja see ei ole hea ei Jõgeva koolidele ega ka linnarahvale.

  1. Olen kogu aeg tegutsenud mõtte järgi: „Kui viga näed laita, siis mine ja aita“. Olen praegu opositsioonis ja minupoolseid ettepanekuid võetakse kui kriitikat. Siiski on ju teada, et konstruktiivne kriitika ongi edasiviiv. Suheldes aktiivselt inimestega Jõgeva vallas, on nii minu valijad kui ka lihtsalt vallarahvas juba praegu „koputanud“ minu südametunnistusele ja teinud ettepanekuid, et ma ei lahkuks poliitikast. Kas ja kus kandideerin, selgub siiski mõne aja pärast. Olen seda meelt, et erakondadega koos võiks omavalitsusse kandideerida ka valimisliidud, kus inimesed ei pea arvestama erakonna poliitikatega.

Mai Treial, Keskerakond

  1. Töökogemus maasekretäri, riigikogu ja linnavolikogu liikmena, on andnud mulle pikaajalise võimaluse osaleda ning tegutseda maakonnas 1990–1994 haldusreformi läbiviimisel, panustada riigi sotsiaalvaldkonda ning Jõgeva linna juhtimisse. Tundsin hinges soovi neid kogemusi jagada uue, 2017. aasta haldusreformi käigus sündinud Jõgeva valla heaks. Jõgeva valla rikkus on tema kohalik eripära. Vallaelanike rahulolu ja hea keskkonna saavutamise eelduseks on meie kõigi ühiskondlik ja sotsiaalne turvalisus. Et valla tugi jõuaks kõigini, on esmane ühtlustada uues Jõgeva vallas toetused.

Kaheaastase töö tulemusena on meie vallas toetused naabervaldadest ühed kõrgemad. Ametisse on rakendatud seeniortöö tegija. Väärtustada omastehooldust, milleks tuleb arendada pakutavaid tugiteenuseid. Luua meeskond, kes suudab luua toimiva terviku ning näeks numbrite taga enam meie inimest

  1. Iga algus on raske. Sellest vaatenurgast võiks teatud paralleeli tõmmata ka uue valla sünniga. Omavalitsuste ühinemine on toonud kaasa uusi kohustusi. Igaüks meist kogeb nüüd ümbritsevat ja selles toimuvat erinevalt. Ikka tuleb kohtumistel arutlusele, kuidas siis ikkagi tegelikult erinevate osapoolte „kokkumäng“ kõlab.

Liitumine tähendab tõsiasja, et endistest konkurentidest – omavalitsustest, peavad saama koostööpartnerid, kellel on kindel soov otsustada ja vastutada uue valla elukorralduse  parandamise, vallaelanike rahulolu ja hea keskkonna saavutamise eest.

Meil kõigil on valijad, keda volikoguliikmena teenida – ei saa liigitada headeks/halbadeks. Koalitsioonil on oma töö, kus on tulnud valitsuse vankri vedamiseks teha kompromisse igal osapoolel. Ja opositsiooni ülesanne on hoida koalitsiooni tegevusel „silm peal“.    

  1. Volikogu esimehe esimese asetäitjana on mulle jäänud muude ülesannete kõrval ka suhtlemine puuetega inimeste ja seenioride esindajatega. Kohtumisi on olnud mitmeid: Sadukülas, Sadalas, Tormas, Kuremaal, Palamusel, Jõgeval. Et minu juhendada on Pensionäride Ühenduse suurim ring, Arukate Akadeemia, siis on alati ka juttu valla tegemistest.
  2. Oleme jõudnud vajaduseni taas rääkida kauaoodatud eakate päevakeskusest-loomemajast, mille kohta on aru peetud mitmeid aastaid. Valitud asukohti ja tehtud ruumijaotusi. Praegu on eakate huvi- ja isetegevusringide koduks Jõgeva kultuurikeskus, mis ruumipuudusele enam vastu ei pea.

Inimesed soovivad endise linnaraamatukogu ruume – hea asukoht, hubane ja valgusküllane, erinevate organisatsioonide vahel hea ruumide ristkasutuse võimalus. Ja mis peamine – sinna oleks võimalik kohe, ilma suuremate kuludeta sisse kolida ja siis oma kodu värskendada. Seal võiks koos tegutseda nii seeniorid, puuetega inimesed ja noortekeskus. Isegi kunstikoolile on ruumid meelepärased. Kahjuks kokkulepet veel praegu ei ole – ühel pool on raha ja teisel pool kaalukausil inimesed. Hoolivusest ja inimeste märkamisest ei saa hakata rääkima ainult valimiste eel. Üksteist märgata, hoolida ja abistada on vaja iga päev. Peab julgema võtta vastu otsuseid ja neile kindlaks jääda, julgeda teha otsuseid, mis ei näi alul tavapärased, vaid on ehk pisut hullumeelsedki. Kutsun koostööle,  koos tegemine on olulised, üksi ei suuda head tulemust saavutada

  1. Seda on minult ka varem küsitud. Tunnen, et on aeg anda teatepulk üle noorematele. Kuid armastan Jõgevamaad ja kui edaspidi kuskil minu nõu ja kogemus vajalik tundub olevat, võib ikka pöörduda.

Raivo Põldaru, Isamaa

  1. Kui oled erakonna ringkonna esimees, siis ei saa olla küsimust kandideerida või ei. Lahendamist vajavaks küsimuseks pidasin siis väikevaldades kasutuses olnud parimate lahenduste rakendamist uues vallas. Mitte alati pole need rakendust leidnud.
  2. Opositsioonipartnerid on osutunud väga headeks.
    1. Valijate kaasamine käis kohtumiste kaudu valijatega. Kuni märtsikuuni olid valijatel igal kuul võimalused saada minuga kokku Jõgeva kultuurikeskuses. Riigikogu valimiste eel aga ka koosolekul Palamusel.
    2. Kui opositsiooni valimislubadus ei ühti koalitsiooni lubadusega, pole seda võimalik täita.
    3. Sõltub erakonnast ja valijate arvamusest.

Margus Kask, Reformierakond

  1. Põletavaim küsimus oli, kuidas saab ühinenud omavalitsuse efektiivselt ja kiiresti tööle. Selleks soovisingi oma panuse anda, kuna ühinemisläbirääkimistel kerkis üles palju põnevaid võimalusi uuele vallale. Esimese aastaga omavalitsuse rutiin vast isegi normaliseerus, kuigi väga pingeliselt. Täna võib näha juba ka stabiilsuse elemente vallavolikogu ja -valitsuse töös. Samuti oli mulle tähtis sotsiaalvaldkonna areng. Tänaseks ei ole siiski kõik asjad selles valdkonnas heas seisus.
    2. Ma põhimõtteliselt ei saa lahterdada kolleege volikogus headeks/halbadeks. Näen, et igal volikogu liikmel on oma oluline roll ja mandaat. Seda täidetakse minu hinnangul küll eesmärgipäraselt. Kõige olulisem töö toimub ju mitte volikogu istungil, vaid fraktsioonides ja komisjonides enne istungit. Nii näeb ka valla põhimäärus ette.
    3. Valijatega, st valla kodanikega, kohtun igapäevaselt erinevates ülesannetes. Uue valla algusaegadel oli arutelu all rohkem teemasid. Praegu vähem. Samas antakse ikka teada, kui midagi ei meeldi ja on korrast ära. Näiteks võin tuua sotsiaal- ja haridusvaldkonna. Meie fraktsioon toob pidevalt esile oma valijatelt saadud infot: nt Sadala lasteaia uue rühma väljaehitamine, Torma kooli ja lasteaia remondi küsimused, Palamuse kooli staadion jne. Küsimusi on väga palju olnud, paljud on leidnud ka lahenduse.
  2. Üsna keeruline on seni olnud valla majandusliku võimekuse ja edu kasvatamine. Samuti valitsemiskulude hoidmine kuni 10% ulatuses valla eelarvest. Paljud probleemid on tingitud uuest olukorrast, piisava ülevaate saamine otsuste jaoks on osutunud keerukamaks, kui esmapilgul nägin. Mulle tundub, et ilmselt sai loodetud liiga kiirele lahendusele. Valla majandusliku stabiilsuse saavutamiseks kulub ilmselt ka veel järgmine valimisperiood. Sest küsimuste ring majandusvaldkonnas on väga-väga mitmetahuline.
    5. Tänase tunnetuse alusel osalen ka järgmistel valimistel.

Aivar Kokk, Isamaa

  1. Et kõiki valla piirkondi koheldaks võrdselt. Kohalikul omavalitsusel on demokraatlikus ühiskonnas mitu suurt rolli. Esiteks vastutus kõigi piirkondade eluolu edendamisel ja koostöö ettevõtluse toetamisel. Teiseks enesekorralduse teostamine, kogukonna ja demokraatia arendamine ning kolmandaks avalike teenuste osutamine, omavalitsuse majandustegevus, efektiivsus.
    Endises Jõgeva vallas see enam-vähem õnnestus. Vastust, kuidas see on õnnestunud tänasel koalitsioonil, tuleks küsida Jõgeva valla elanikelt.
    2. Opositsioonis suuri eriarvamusi ei esine ja koostöö laabub minu arust hästi.
    3. Kohtun praktiliselt igal nädalal Jõgeva valla erinevate piirkondade inimestega ja osalen tihti erinevatel üritustel. Korraldan majandusklubi ja osalen suurematel üritustel ka heategevusliku Oma Mehe Kohvikuga.
    4. Erinevates valla piirkondades kergteede ehitamine. Tänasele koalitsioonile ei ole see teema olnud prioriteediks.
    5. Mul täitus 10. detsembril 30 aastat, kui esimest korda osalesin kohalikel valimistel. Mind valiti volikogusse (sellel ajal külanõukogusse) 10. detsembril 1989. Olen kõik need 30 aastat aktiivselt osalenud Jõgeva valla tegemistes ja olles täna aktiivselt poliitikas, siis hetkel usun, et osalen ka järgmistel KOV valimistel.

Raivo Meitus, Reformierakond

  1. Olles enne valimisi ühinemisläbirääkimiste juhtgrupi liige, siis oli igati normaalne, et osalen ka valimistel.
    2. Ei saa nimetada partnereid headeks ja halbadeks. Eesmärk on siiski valla arendamine. Kõik, kes on valitud volikokku ja poliitilistele ametikohtadele, peaksid terve valla arengu eest seisma. Sõltumata sellest, kas koalitsioonis või opositsioonis.
    3. Oleme kohtunud ja on toimunud arutelusid. Olen alati olnud avatud suhtlemiseks ja püüdnud leida lahendusi.
    4. Kui on koostatud ühinemisdokument suurte lootustega, siis seal sees on väga palju unistusi, mida on vaja kohe ellu viia. Olles siiski enne valimisi realistid, siis me ei kirjutanud utoopilisi soove valimisprogrammi.
    5. Raske öelda, aeg näitab.

Raul Soodla, valimisliit Uus Jõgeva

  1. Soovisin ja soovin jätkuvalt, et Jõgeva maakond, Jõgeva vald ja Kuremaa oleksid kaardil, areneksid ja leiaksid võimaluse, kus need, kes tahavad minna, saaksid seda rahus teha; need, kes on, neil oleks parim; need, kes soovivad tagasi tulla, teeksid seda hea meelega ja need, kes uutena tulevad, ka siia jääksid. Tekkinud suurvalla suhtes olid mul eelarvamused – nii positiivsed kui ka kahjuks ka negatiivsed – tegelikust tulemusest on kindlasti vara rääkida.

    2. Kas just head/halvad, aga inimesed on erinevad, tuleb austada nende otsuseid ja soove.
    Nõutuks teeb, kui näed ja kuuled, et mõne otsuse eelnõu tegelikult ei sobi aga mingi „jõud“ paneb inimesed ikka selle poolt hääletama. Et on nii piinlik, et paneb lausa maha vaatama. Kahju, kui poliitikas saab saama- ja jagamishimu riigimehelikkuse üle võimust.

    3. See peatükk pakub tõelist klounaadi… Pildiklõps ja sotsiaalmeedia. Ühelt kohtumiselt teisele. Tuleb seda võtta nii, kuis on. Igapäevaselt suhtlen ja olen keskkonnas, kus on inimesed, kes mõtlevad sarnaselt ja teevad sarnaseid tegemisi – küllap nad siis ka otsustavad. Eraldi nahast välja ei ole pugenud.

    4. Mina ja teised „vanad“ inimesed räägivad palju noortest ja nende probleemidest. Aga needsamad noored tihti neid probleeme ei teadvusta, neid polegi nende jaoks tegelikult. Ja lahendused, mida „vanad“ pakuvad, ei hakkagi noorte jaoks kunagi tööle. Noortespordi toetamine on koht, kus tunnen, et pole suutnud midagi ära teha. Miks – peab peeglisse vaatama.

    5. Kogemus õpetab ja arendab. Lihtsalt istuda ja tekki teineteiselt suure kisaga ära kiskuda küll ei taha – kui on uusi tulijaid ja eelkõige säravate silmadega ideid, siis hääletan ise rõõmuga nende poolt. Ehk vaatan ka peeglisse – kui silm särab ja plaane on, siis kandideerin.

Marek Saksing, Keskerakond

  1. Sellepärast, et olen Jõgeva valla püsielanik ning hoolin oma kodukohast. Leian, et aktiivsed inimesed peavad olema volikogus. On oluline, et oma hääl seal oleks nii ettevõtjatel kui ka Jõgeva spordirahval. Need on enamasti teemad, mille pärast kandideerisin. Praegu töötan selle nimel, et Jõgeva saaks uue ja ajakohase spordihoone. Loodan sellele igati kaasa aidata. Hoone võiks tulla ikkagi koolimaja lähistele, sest praeguse põhikooli võimla on vana, väike ja sealt tulevikus ühtki tippsportlast küll tulla ei saa. Loodetavasti saame head tingimused, projekteerimine käib, asi liigub. Selle eest seisan. Valla poolt on olemas ka spordile tegevustoetused, ka spordiklubisid toetatakse. Selles suhtes on seni hästi läinud. Jõgeva spordikooli teema olen Jõgeva vallas käima lükanud.
  2. Eks meil on ikka ette tulnud probleeme ja möödarääkimisi. Kindlasti on meil kõigil veel arenguruumi.
  3. Oleme kohtunud ettevõtjate ja sporditegelastega, oleme asju arutanud. Käin ka ise paljudel üritustel, kus saab inimestega vestelda ja vallas toimuva kohta tagasisidet. Ja kui olen midagi kuulnud või on minu poole pöördutud, olen alati selle info ka valda edasi viinud.
  4. Asjad on tegelikult kõik liikuma hakanud. Nelja valla ühtsena tööle saamise nimel tuleb muidugi tööd teha, kuid suuri probleeme ka selles osas ei ole. Kaks aastat on ühinemisest möödas ja pool tööajast veel ees.
  5. Mõtlen selle peale väga tõsiselt. Eks ettevõtjana tegutsedes on aeg kõige kallim ressurss ja volikogu töö võtab nii napist ajast oma. Kandideerimise suhtes pole veel kindel. Hetkel ütleks, et pigem ei kandideeri. Aga kui valimised on tulekul, siis võib ju arvamus muutuda. Praegu olen küll seda meelt, et pühendun ettevõtlusele ja perele.

Tiit Lääne, valimisliit Uus Jõgeva

  1. Kuna haldusreformiga kujundati ümber kohalike omavalitsuste piirid, oli soov kaasa lüüa uue suure Jõgeva valla ülesehitamisel. Aidata kaasa, et suurvallast kujuneks oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutav maakonna süda ja juhtiv omavalitsus. Selline, mis kõnetaks inimesi ka väljaspool koduvalda.

Kahjuks ei ole vallast senise kahe aasta jooksul siiski kujunenud ühtset terviklikku uut omavalitsust. Ei ole tekkinud neljast endisest omavalistusest ühist liikuma panevat jõudu, vaid on  Jõgeva linn ja selle külge traageldatud kolm valda. Vallajuhtimises puuduvad kirg, ideed ja energia uue tegusa ning areneva valla ülesehitamiseks.

  1. Opositsioon on olnud mitmete kriitiliste küsimuste puhul üksmeelne. Sinna kuuluvad paljud tugevad tegijad, kuid ühtset jõudu volikogus muutuste esile kutsumiseks pole siiski tekkinud. Sellel on mitu erinevat põhjust. Suure poliitika jõuline pealetung omavalitsustes on negatiivses võtmes mõjutanud kogu haldusreformi.
  1. Nagu varem, nii ka nüüd on kohtumisi olnud nii valijate, valimisliidu liikmete kui ka meie valimisliidu toetajatega. Olen jätkanud oma igapäevast tegevust kodukandi kultuuri- ja spordielus, ajaloo talletamist. Nii nagu see oli enne valimisi, jätkub see ka praegu.
  1. Konkreetsete lubaduste täitmine on jäänud suuresti opositsioonis olemise taha. Sageli puudub teave toimuvate protsesside kohta, veel vähem on seepärast võimalusi muutuste teostamiseks. Tugev eesriie eraldab koalitsiooni opositsioonist.
  1. Päris kindlalt veel ei ütle, kuid praegust seisu arvestades ilmselt mitte.
  2.  

Heli Raevald, Keskerakond

  1. Kandideerisin selleks, et olla n-ö asja sees, aidata kaasa nüüd juba suure valla toimimisele, arengule. Esimene tööaasta läks olude kaardistamisele, kiirete ja hädavajalike otsuste tegemisele. Kogu omavalitsust reguleeriv seadusandlus tuli ju vastu võtta, alates valla põhimäärusest.

Ei olnud ka kuigi põhjalikke teadmisi liitunud valdade tegelikest probleemidest ja pooleliolevatest plaanidest. Tundub küll, et esialgne sabin on möödas ja astume ühtses kindlas suunas.

  1. Koalitsioon on toimekas. Keerulisemates otsustes on kokkulepped saavutatud ja valla areng ning edasiminek kindlustatud. Eks kohanemine ja üksteiste mõistmine on tulnud tasapisi. Erinevad inimesed, erinevad lähenemised nii isiklikud kui ka poliitilised. Ka inimestena on ju vajalik üksteist tundma õppida. Koalitsioonileping sai ulatuslik ja kõiki osapooli arvestav. Opositsioon on olnud nagu opositsioon ikka – võimalikke kitsaskohti otsiv. On tehtud erinevatesse eelnõudesse hulk asjalikke parandusi ja ka palju dubleerivaid ning liigseid seadusi ümberkirjutavaid aja- ning töömahukaid parandusettepanekuid.
  2. Valijad on kõikjal, kus kohalik elu jutuks tuleb. Igapäevased suhtlemised, selgitused siin-seal. Oluline on inimesteni jõuda. Paljud valijad, tuttavad, isegi lähedased sõbrad vajavad otsekontaktilt selgitusi vallas toimuva kohta ka asjaajamiste arengute kohta. Miks seda või teist otsust pole veel tehtud, miks on langetatud just selliseid otsuseid, miks mingid otsused viibivad ja kuidas käib otsuste tegemise ametlik kord.
  3. Lubaduste täitmine jääb nagu ikka kõige tavalisema probleemi taha ja see on – raha! Oleme täpselt nii rikkad kui meie eelarve võimaldab ja seal on ümberjagamise võimalus väike. Tahaks ju kõike – hooneid, teid, kultuuri, palka. Eks kõike peabki saama, mida tänapäevane hästi toimiv omavalitsus pakub. Millise tempoga see kõik inimesteni jõuab, sõltub vahenditest.
  4. Arvan, et mul on julgust ja kogemust ka järgmistel valimistel kandideerida.

Matti Tsahkna, Keskerakond

  1. Olin endise Jõgeva valla volikogus nii mastaapse ühinemise vastu, kuna vald oli majanduslikult tugev ja toimis hästi. Teise variandina pidasin võimalikuks ühinemist Jõgeva linnaga, kuna neil kahel omavalitsusel oli toimimises niigi suur sidusus (spordirajatised, lasteaiad-koolid, huviharidus, kalmistud, tervishoid). Jõgeva linnaga külgnes samuti mitu elamupiirkonda.

Kandideerimiseks andis tõuke, et uues suures vallas jätkuksid kavandatud mahus teede remondi ja hooldustööd, valla asulates tänavavalgustuse kaasajastamine ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamine. Kõigis neis küsimustes eeldasin üldist võimekuse kasvu, kuid nägin ka mitut suurt ohtu. Ühinenud suures omavalitsuses tuli jätkata mitmete mahukate remondi ja ehitusjärgus objektidega, siis kahjuks kõike varemplaneeritust siiski saavutada pole suudetud.

  1. Ei lahterda partnereid headeks ega halbadeks. Leian, et kõik seisavad vallas olemasolevate võimaluste piires elu paremaks muutmise eest.
  2. Oma valijaid kohtan pidevalt, vahetame mõtteid, selgitan olukorda ja mured edastan vallaametnikele. Heameelt valmistavad kohtumised ja telefonikõned, kus edastatakse tänu kordaläinud asjade eest.
  3. Teede remondid ja tolmuvabaks muutmine, vee ja kanalisatsioonirajatiste ehitamine, asulates tänavavalgustuse kaasajastamine. Kõigis neis valdkondades on töid, mis vahendite väiksuse tõttu nihkuvad.
  4. Tõenäoliselt mitte. Pole veel otsustanud.
blog comments powered by Disqus