Valdek Suur, riigiametnik Jõgevalt:
“Loen neid lehest ja kuulan raadiost. Päris huvitavad lood, ja eks nad vahel hoiatavad ja tuletavad midagi meelde. Jälgin enda ja naise horoskoopi, siis näeb, kuidas end üleval pidada ja kas täna peab olema eriti naise meele järele. Vaatan, milline on tähtede seis rahalises ja muus mõttes. Kui on kirjas, et pead hoiduma raha kulutamisest, siis ma poodi ei lähe. See on nagu säästukaart, mis aitab raha kokku hoida. Kui ma horoskoopi hommikul ei kuule, siis on ka õhtul põnev vaadata, kui palju ta valetas või hoiatas. Ise ei saa oma tähtkuju valida, kuid naist saab küll selle järgi valida. 25 aastat tagasi ei teadnud ma neist märkidest midagi, aga näe, naisevõtt läks täppi.”
Teet Vare, üliõpilane Pajusi vallast Kaavelt:
“Vahel ikka vaatan, kuidas päev kulgeb. Seda rohkem naljaga pooleks, see on nagu meelelahutus, sest horoskoope ja musta maagiat ma ei usu. Horoskoobid soosivad alati midagi, see tõstab enesetunnet. Mõni apsakas võib tulla iga päev, kuid tuleb olla optimistlik ja mõelda positiivselt, siis laabub kõik hästi. Need, kes usuvad mustlasi, kaardimoore ja helistavad ennustusliinidele, on iseloomult nõrgad inimesed. Igaüks seab oma sammud ikkagi ise. Vanaema on mul küll horoskoobi ja külvikalendrite huviline, aga ma ei tea, kas ta neid järgib. Igatahes kartulid ja juurikad on igal aastal varutud.”
Raivo Saar, metsameister Palalt:
“Horoskoopidega ma ei tegele ega usu nendesse. Must kass, reede ja kolmteist, voodist vasaku jalaga tõusmine ja muu sarnane on jama. Ma ei saa aru nendest, kes igasugu endeid ja uskumusi ridapidi taga ajavad. Tean vaid niipalju, et olen Lõvi, aga pole uurinud, mida täheraamatud selle kohta kirjutavad. Kuufaase ja jahikalendrit pole ka vajadust vaadata ? see, millal mingit looma võib küttida, on mul peas. Räägitakse küll, et kui jahile minnes tuleb esimesena vastu vana naisterahvas, siis pidavat kehvasti minema, aga seegi on vaid jutt. Kalameestel pidavat aga hästi näkkama siis, kui talvel on kaasas naine, kes hoiab ussid kas suus või mujal soojas.”
Heli Ojasaar, raamatupidaja Endlast:
“Enam ei jälgi, kuid pubekana sai neid hoolega jälgitud. Eks see olnud noorte edevus saada horoskoobist enesekindlust ja teavet, et millal kohtad õiget poissi ja kas maksab täna õhtul peole minna. Kui õnnestus saada Pauksonite raamat, siis tollal oli see kõva sõna. Oli nagu aasta piibel, sai seda koos sõbrannadega kõvasti uuritud ja arutatud, pealegi oli see raamat hea kingitus. Aastaid hiljem juhtusin lugema ühte inglisekeelset aastahoroskoopi, kus oli kirjas, et kohtuvad see ja see tähtkuju ning aasta lõpus oled lapseootel. Huvitaval kombel nõnda juhtuski. Nüüd on mul pere ja kolm last ning horoskoopide ja ennustuste vastu pole enam huvi ega neisse uskugi.”
Ene Vöörmann, raamatupidaja Jõgevalt:
“Horoskoobid on üsna lõbusad asjad. Kõik oleneb selle kirjutaja fantaasiast ja lugeja leidlikkusest – midagi läheb ikka täppi. Horoskoop on nagu tugikepp, millele mõni toetub. Mina horoskoopide järgi ei käi ? ega siis tähtede seis minu iseloomu selleks päevaks muuda. Nagunii käin oma teed ja teen oma tegemised just siis, kui vaja. Ennustajaid, needuse pealepanemist ja sellest vabastamist ei usu ma ammugi. Ennustajatele on nende mesimagus jutt ju teenistus, kuulaja rahakoti tühjendamine võibki olla see ainuke needus. Seda küll, et ise võid endale needuse peale panna. Kui tahad selle ära võtta, siis mine tee metsajooksu, suhtle loomadega, lõõgastu, naerata.”
Kalle Bruus, kalur Valgma külast:
“Kui hommikul kohvilauas raadio lahti on, siis vahel kuulen ka horoskoope. Enda kohta käiv jääb meelde, teised lähevad kõrvust mööda. Ega kõike saa sajaprotsendilise tõena võtta, aga mõned kokkusattumused ikka on ja mõni asi läheb ka täkke. Ennustusi, eriti neid, mis loosiõnne pakuvad, ei usu ma enam ammu. Olen saanud loteriidel raha küll ära anda, kuid peale paberilipaku pole midagi vastu saanud. Üldiselt ongi nii, et mida vähem usud, seda vähem saad petta. Kala- ja jahiõnne ning ilmaennustusi ma ei usu, kuid austan vanu traditsioone: kui saad kätte suure kala, tuleb kallata sortsuke viina ka Vetevanale.”
ARDI KIVIMETS
