Riigikogu menetluses oleva kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärgiks on muuta kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks.
II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Tänu sellele kaasneb pensionifondide parem tootlikkus, mis tagab tulevikus suurema pensioni.
II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise vastased räägivad, et see on ebavõrdne kohtlemine.
Kas tõesti on nii, et II pensionifondist väljavõtmise õiguse sätestamisel tuleks anda II sambaga mitteliitujatele õigus kasutada 4% sotsiaalmaksuosa sarnaselt II samba liitunutega?
Kehtiv seadus ütleb, et „kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vabatahtlikult oli kogumispensioni süsteemiga võimalik liituda 1942.–1982. aastal sündinud inimestel. 31. oktoober 2010 oli liitumise viimane tähtaeg.”
Liitujaid pea 740 000
Täna on II pensionisambaga liitunud ligi 740 000 inimest. Nende hulgas on kõik 1983. aastast hiljem sündinud 18-aastased töötavad inimesed. Kõigil, kes on sündinud enne seda, oli liitumine ju vabatahtlik.
Kui me nüüd muudame kogu II pensionisüsteemi vabatahtlikuks, siis kus on see põhiseaduse riive? Erinevast kohtlemisest saab ju rääkida vaid enne 1983. aastast sündinute puhul, aga nende liitumine oli vabatahtlik ja see sama võimalus jääb kehtima ka uue seaduse rakendamisel. Kõigil, kes on sündinud 1983 või hiljem on ju II pensionisambaga liitumine olnud kohustuslik. Uue seadusega antakse neile võimalus valida, kas jätkata, luua oma investeerimiskonto või lahkuda II pensionisambast. Kõiki koheldakse ju võrdselt. Samas ei tohi unustada, et II pensionisambas võetakse arvesse ka inimese palgalt kinni peetud 2 %. Kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on tema palk 2% võrra suurem, samas see I samba õigusi ei mõjuta.
Kas täna riigikogus olev seaduseelnõu on ideaalne? Kindlasti mitte. Sellepärast ongi ju vaja riigikogus seaduse vastuvõtmiseks III lugemist, et I ja II lugemise vahel kohtuda erinevate huvigruppidega ja arutelude käigus leitud puudused seaduseelnõust kõrvaldada ning seadust paremaks tegevad ettepanekud eelnõusse lisada.
Hetkeseis näitab, et enamus Eestis tegutsevaid pensionifonde ei ole suutnud tagada pikaajalist kõrget tootlust. Täna kehtiva seadusega ei ole ligi 740 000 inimesel olnud peale II pensionisambaga liitumist võimalust sealt raha välja võtta, mille tõttu ei ole olnud ka fondihalduritel piisavalt motivatsiooni kõrgema tootluse tagamiseks. Samas on ka fondihaldurite sõnum, et tänane II pensionisamba süsteem vajab märkimisväärseid muutusi, et fondide tootlust tõsta.
Investeeringud Eesti majandusse
Eesti ettevõtete ees seisvad suured väljakutsed kohanemaks muutuva majanduskeskkonnaga ja konkurentsitingimustega. Fondide investeeringud Eesti majandusse on muutunud viimasel kümnel aastal üha olulisemaks ja täidavad ettevõtete rahastamisel märkimisväärset rolli. Kui ettevõtted on hästi rahastatud, milles on pensionifondidel oluline roll, loob see tahte täiendavate lisandväärtust kasvatavate investeeringute tegemiseks. Pensionifondide investeeringuid vajavad eelkõige Eesti kapitalil (ehk rahvuskapitalil) baseeruvad ettevõtted, et realiseerida tootlikkuse tõstmise ja tehnilise kaasajastamise investeeringuid.
Samuti täidavad pensionifondid olulist rolli ettevõtete kapitaliseerimisel, mis loob eelduse suuremahuliste investeeringute läbiviimiseks. Oleme jõudnud faasi, kus erinevatel majandussektoritel on vaja lähima kümnendi jooksul realiseerida suuremahulisi investeeringuid. Vastasel juhul väheneb kiiresti meie ettevõtjate konkurentsivõime. Omakapitali laadsetel investeeringutel Eesti ettevõtetesse on pensionifondide kõrval raske muud alternatiivi leida. Seega II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel tuleb arvestada ka pensionifondide kohalikku majandusse investeerimisevõime säilimisega, sest sellel on otsene seoses meie tuleviku majanduskasvuga.
- aastal tehtud investeerimisfondide seaduse muudatustega lubati Eesti pensionifondidel pikaajalise laenu võtmine, kuid seda vaid kuni 10% ulatuses. Pensionisüsteemi muutmisel on kindlasti kaalumisväärt ettepanekud, mis hajutavad fondide investeerimisriske kui fondidest soovib korraga lahkuda mitukümmend protsenti liitujatest. Üheks võimaluseks on laiendada fondide tagatud laenuvõtmise võimalusi tänaselt 10% kuni 30%-ni. Pensionifondide laenulimiidi tõstmine aitaks fonde likviidsuse juhtimisel. Seoses kavandatavate muudatustega võib Eesti pensionifondidel tekkida vajadus likviidsuse juhtimiseks senisest suuremas ulatuses laenu võtta, et pensionifondid saaksid lühema etteteatamisajaga krediidiliinid üles seada kodumaistes kommertspankades.
Kui pensionifondidele saavad laenu mõistlikel tingimustel, võib laenu võtmine olla osakuomanikele kasulikum nii lühemas kui ka pikemas plaanis, kui fondis oleva vara kiirmüük madalama kui puhasväärtuses kajastatava hinnaga.
Pikendada etteteatamise aega
Teiseks võimaluseks on, et fondist lahkumine või vahetamine ei peaks olema kolm korda aastas etteütlemiseajaga vaid üks kuu. Et fondid ei peaks kiirkorras oma investeeringuid müüki panema, võiks fondist väljumise etteütlemiseaeg olla vähemalt kuus kuud. Kui jätta II pensionisambast väljaastumise võimalus ainult ühele korrale aastas ja etteteatamise aega pikendada kuni kuue kuuni, siis see vähendaks tõenäoliselt otsuse tegemist emotsiooni ajel, lähtudes lühiajalistes sündmustest ja majandusolukorrast. See tagaks, et fondid saaks rahulikult tagada oma portfellide likviidsuse ja kõikide fondide pensionikogujate vara kaitse.
Sellisel juhul toimuks pensionifondidest raha väljavõtmine aeglasemalt ja väiksemas mahus, mis ei rikuks majanduse tasakaalu. Samas suurendab see valikuvõimalusi ja paindlikkust, mis on ju üks reformi eesmärk. Uues konkurentsi tingimustes on oodatav pensionifondide tootlus ca 5–8%. Samas laenu intress on sellest kindlasti madalam. Seega tasuks kaaluda võimalust, et inimesed saaksid võtta laenu, andes tagatiseks oma pensionifondi osakud. Mitte osakuid rahaks realiseerida ja sellel põhjusel pensionisüsteemist väljuda.
Samuti on oluline, et seaduse rakendamisel peaks riik emiteerima ka riigiettevõtete aktsiaid, et tekiks nn rahvaaktsiate ostmise võimalus.
Isamaa soovib, et meie inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku eest otsustada, pensionifondid saaksid ka edaspidi investeerida Eestimaa majandusse ning teenida läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Tuleb rõhutada, et kõigile jääb alles võimalus jätkata tänase pensionisüsteemiga ja kes veel ei ole sellega liitunud, saavad selle võimaluse. Lisaks sellele tekib võimalus leida ka alternatiivseid lahendusi pensionipõlveks raha säästmiseks.
Loodame, et riigikogus menetluses oleva pensionireformi eelnõu arutelud on konstruktiivsed ning lõpptulemusena viiakse ellu pensionisüsteemi reform, mis avab turu konkurentsile ning annab suuremad võimalused fondidel tootluse tõstmiseks ning Eesti majanduse elavdamiseks ning inimestele õiguse ise otsustada, kuidas on nende arvates kõige õigem oma raha pensioni ajaks koguda. Samal ajal tuleb riigil oluliselt rohkem panustada säästmise propageerimisse ja finantskirjaoskuse tõstmisse. See vähendaks riske lühiajaliste, emotsionaalsete otsuste tegemisel.
Aivar Kokk, riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaa Erakond
