Toimkonna töö on keeruline, sest iga objekt on kordumatu, kaunis ning omanäoline.
Igal aastal tekib ülevaatuse käigus küsimus, mis on ikkagi hindamisel prioriteet.
Maakonnas on mitmeid aedu, mille on rajanud haljastusfirma kutselise aiaarhitekti plaani järgi. Tulemus oleneb siis eelkõige firma töö kvaliteedist. Seda enam on kahju, kui firma ei ole teinud oma tööd asjatundlikult.
Hindame põliskodu
Praegune töövõimeline põlvkond on pärit ajast, kus kodu algas korteri uksest. Maja ümbrused olid ?meie? ja haljasalade eest pidi hoolt kandma ?riik?. Sellel ajal kasvanud põlvkonnal puudub haljastuslik ja aiakujunduslik haritus. Firma on küsinud palju raha ja pere arvabki, et selle eest oli tal õigus saada kvaliteetne aed. Mõnelgi juhul on tulemus kesine.
Paljudel juhtudel on pere rajanud aia oma nägemuse järgi ja teinud palju tööd mõtete elluviimiseks. Ostetud on mitmekesine taimmaterjal ning kõikvõimalikke müügivõrgus pakutavaid arhitektuuri väikevorme keraamilistest konnadest punutud pallideni. Kujunduses on sageli seatud dominandiks kivimüürid, -katted, piirded jm. Rohkesti kasutatakse kujunduselemendina kõikvõimalikke plastanumaid üheaastaste lilledega. Niisuguse aia rajamine on nõudnud palju kulutusi ja tööd.
Eestlase elulaad hindab põliskodu. Selles on elanud meie esivanemad ja elavad meie järeltulevad põlvkonnad. Kodu vahetus on Eesti inimesele valuline. Seetõttu väärtustame koduaias taimi, mis on sinna istutanud esivanemad ja needki taimed, mis täna kasvama paneme, on väärtus pere järglastele. Üheaastane lill on aastaks, puud-põõsad aastateks. Just viimaste osakaalu tuleb aias väärtustada.
Ajalooliselt on meie aiad väärtustanud ümbritsevat loodust. Niinimetatud ?kivikõrb? on aga enamikel juhtudel täiesti kunstlik motiiv Jõgevamaa mitmekesises ja lopsakas looduses. Küll võib selline aed olla loomulik asulas või linnas, kus ehe loodus juba varem minetatud. Ka ei anna väikses ruumis paljude kaunite kujundusmotiivide või ?elementide kasutamine head tulemust. Tööd on tehtud palju, kuid tulem kesisevõitu.
Maakonnas on aga hulgaliselt südamega kujundatud ja traditsioonilist elulaadi järgivaid aedu, kus on kaunis iluaed, väike peenramaa ja puuviljaaed. Puhkenurkki kujundatud lihtsate käepäraste materjalidega. Igal istutatud taimel on enamasti oma lugu. Just need kodud ja pered kujundavad tänase Jõgevamaa näo.
Kodukaunistamise tase on aastatega tõusnud
Ometi hakkab paljudel juhtudel silma just haljastusliku harituse puudus. Eiratud on ruumikujunduse põhimõtteid, kasutatud külmaõrnu või antud looduskeskkonnas võõraid taimeliike, üle on võetud mitmeid Lääne-Euroopas kasutatavaid aiakujunduselemente, mis meie oludes ei ole otstarbekad jne.
Vallavolikogude heakorrakomisjonid koostöös külaseltside jt kodanikeühendustega peaksid konkursside korraldamise kõrval tegelema ka kodukaunistamise alaste õppepäevade, seminaride jne korraldamisega. Kindlasti paraneks seeläbi maakonna külade ilme.
Heakorrastatuim vald väärtustab maastikuhoolduslikke töid
Presidendile tunnustamiseks esitati omavalitsustest Saare vald.
Vallas on oskuslikult säilitatud ajalooline külade struktuur ning püütud nõukogudeaegsed ja ka tänapäevased ehitised ning rajatised olevaga siduda. Kasutuseta jäänud hoonetele on leitud uus funktsioon ja seeläbi säilitatud hooldatud külad.
Vallavalitsus on realiseerinud hulgaliselt projekte, mis on parandanud külade ja maastiku kui terviku ilmet.
Väärtustatud on maastikuhoolduslikke töid. Üks esimene kaunis maastikuosa veesilmadega rajati Koseveski külla.
Märgatavalt laiaulatuslikum töö oli Voore ökopaisjärve taastamine, mis parandas oluliselt maastiku ilmet, lõi head võimalused erineva sisuga puhkemajandusliku tegevuse arendamiseks, parandas külaelanike elutingimusi jne. Käsil on Kullavere jõe saneerimisprojekt.
Traditsioonilise põllumajanduspiirkonnana otsime uusi võimalusi ja vaatame särasilmselt turismi kui majandusharu arendamisele. Hooldatud loodusmaastik koos korrastatud küladega on turismi arendamise oluline tingimus.
Ene Ilves,
Jõgevamaa kodukaunistamise toimkonna liige
