Euro kurss dollari suhtes on selle loo kirjutamise ajal 16. märtsil langenud aastases võrdluses 24 protsenti. Kuna ühisraha on teiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes vähem nõrgenenud, siis on kaubandusega kaalutud vahetuskursi kukkumine olnud tagasihoidlikum – 14 protsenti.
Miks euro nõrgeneb?
Euro nõrgenemist tuleb vaadata vastu dollari tugevnemist. Rahapoliitika erinevus euroala ja USA vahel nõrgestab euro kurssi dollari suhtes. Meie hinnangul ei tõsta Euroopa Keskpank oma baasintressimäärasid veel pikema aja jooksul ehk vähemalt järgmise aasta lõpuni. USA Föderaalreserv valmistab ette intressimäärade tõstmist sel aastal. Mida rohkem näitajaid viitab USA majanduse paranemisele, seda lähemale tuleb seal otsus intressimäärade tõstmise kohta. Samas on tugevnev dollar ohuks USA ekspordi konkurentsivõimele, suurendab veelgi sisenõudlust ning rikub jooksevkonto tasakaalu, mis töötab eelpool nimetatud otsuse vastu. USA dollar tugevneb tänu parematele majandusnäitajatele ja ootustele, et intressimäärad hakkavad lähiajal tõusma.
Euroala, eelkõige selle tuumikriikide võlakirjade tootlused langevad, samal ajal kui USA riigivõlakirjade omad on tõusmas. Nii on vahe Saksamaa ja USA riigivõlakirjade tootlustel paisunud viimase 26 aasta suurimaks. EKP alustas euro nõrgendamise plaaniga tegelikult juba möödunud aasta kevadel, kui Mario Draghi teatas, et euro tugevus on tõsiseks probleemiks ja tuleb leida kõikvõimalikud vahendid majanduskasvu ergutamiseks. Tegemist oli presidendi järjekordse verbaalse sekkumisega, mis täitis oma eesmärki ehk aitas euro kurssi kindlamalt allapoole suunata. Peamiseks mureks oli euro tugevuse kahjulik mõju rahaliidu mitmete riikide ekspordile. Huvitav on aga see, et euro tugevuse üheks oluliseks põhjuseks sel ajal oli just euroala jooksevkonto kasvav ülejääk. Kui varem selgitas see euro tugevust, siis praegu mõjutavad euroala ja USA intressimäärade ja võlakirjade tootluste erinevused kapitali liikumist rohkem kui väliskaubandus, selle tulemusel tekkinud jooksevkonto ülejääk ja muud makromajanduse näitajad.
EKP järgnevad sammud, alates baasintressimäärade langetamisest kuni suuremahulise varaostukava teatavaks tegemiseni jaanuaris, aitasid euro nõrgenemisele kaasa. Valuutaturud on varaostukava mõju juba mitu kuud tagasi arvesse võtnud. EKP varaostuprogrammiga suurenev likviidsus rahaturgudel ning negatiivsed hoiuseintressid suunavad investoreid muuhulgas ka riskantsemate varade suunas, mis pakuvad kõrgemat tootlust. Lisaks nõrgestab euro kurssi ebakindlus Kreeka tuleviku suhtes.
Kuidas see mõjutab majandust?
Euro nõrgenemine parandab teoorias euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, panustab sellega majanduskasvu ja aitab töökohti luua. Samas muudab see sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks. Eesti ettevõtete tootmises kasutatavatest sisenditest on imporditud üle 60 protsendi. Maailmaturul valdavalt dollarite eest kaubeldav nafta ja sellest toodetav kütus kallineb eurodes.
Kuna euroala jooksevkonto on tugevas ülejäägis, oleks majanduskasvu ergutamiseks tarvis suurendada ka investeeringuid, mis on euroalal jätkuvalt ja tugevasti allpool kriisieelset taset; Eestis vähenesid investeeringud möödunud aastal ligikaudu kolm protsenti. Investeeringud paranevad aga koos kindlustunde paranemise ja nõudluse suurenemisega. Nõrgem euro on küll toeks eksportijatele, kuid kui välisnõudlus püsib lähiajal veel nõrk, peavad euroala riigid pingutama rohkem struktuurireformidega, et oma majandust konkurentsivõimelisemaks ja tootmist efektiivsemaks muuta. Tuleks arvestada, et majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamine ei ole EKP otsene mandaat. EKP varaostuprogramm võib küll koos euro nõrgenemisega eksporti toetada, kuid ilma majandusreformideta jääb selle positiivne mõju pikemas vaates tagasihoidlikuks.
Otsene efekt meile väiksem
Mitmed Euroopa aktsiaturud on kasvanud sel aastal USA omadega võrreldes märgatavalt kiiremini. Kui euroala majandustingimused paranevad, suureneb kapitali liikumine Euroopa aktsiatesse tõenäoliselt veelgi. Tugevamas välisvaluutas teenitud tulude konverteerimine eurosse aitab parandada ettevõtete bilansse, mis toetab euroala ettevõtete aktsiahindade tõusu. Juba praegu on paljud Euroopa ettevõtted valuutariski maandamise abil alandanud oma toodete hindu välismaal ning tõstnud dollaris nomineeritud hindu. Seevastu mitmed USA jt euroala väliste riikide ettevõtted ootavad Euroopa turul müügile negatiivset mõju ning plaanivad kulude kokkuhoidu.
Ligikaudu pool Eesti väliskaubandusest toimub euroala riikidega, mis tähendab, et vahetuskursi nõrgenemisest tulenev otsene efekt on sellevõrra väiksem. Lisaks sellele tuleks arvestada euro nõrgenemise kaudse efektiga, mille tulemusel peaks paranema mitmete meie kaubanduspartnerite majandusolukord euroalal, mis mõjub Eesti ekspordile soodsalt. Venemaa majanduskriis avaldab osadele kaubanduspartneritele (eelkõige Läti, Leedu ja Soome) negatiivset mõju ning pärsib sellega nende impordinõudlust.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
