Erki Post, abiturient Mustvee Gümnaasiumist:
?Loomulikult, sest emakeel on meile eriti tähtis. Seda peab hoidma ja väärtustama, eks selle meelde tuletamiseks olegi meil Emakeelepäev kalendris lipupäevana kirjas. Keelt oskame me nii hästi, kuidas oleme seda kodus ja koolis õppinud, kuid kooli osa on selles väga suur. Emakeeletunnid ongi meie koolis väga tegusad ja seal on tööd ja kirjutamist isegi rohkem kui mõnes teises õppeaines. Eksamid on tulemas ja alles sai proovikirjand tehtud. Kirjutasin eestluse püsimajäämisest, millel on eriline roll meie kultuuri ja keele väärtustamisel, kodumaa- ja ligemesearmastusel. Koolis tähistatakse emakeelepäeva ka tänavu, mullu esinesin ettekandega Kristjan Jaak Petersonist ? tema sünniaastapäeval me emakeelepäeva tähistamegi.?
Juta Tubin, õpetaja Tormast:
?Minu meelest on see üks ilusamaid keeli ja seda peaksime me kõik kenasti oskama. Ka ametnikud ja esinejad, kes tarvitavad liiga palju võõrsõnu ja kohmakaid lauseid, nii et nende jutust on raske aru saada. Kehva eesti keelt kuuleb ka raadio- ja teleesinejate suust, ajalehtedeski leian küllalti palju õigekeelsuse vigu. Olen emakeele suhtes ehk liiga nõudlik seetõttu, et ma armastan ja austan seda keelt. Keele õppimine algab kodust. Kui vanemad räägivad lohakalt ja nende sõnavara on kasin, siis on kandub see ka lastele. Koolis ja lasteaias ? need on ju haridusasutused ? peab kõlama ilus eesti keel. Laste ja ka täiskasvanute moesõna ?t?au? asemel õpetame kasutama ikka eestipärast ?head aega? või ?nägemiseni?.”
Helgi Malm, noor pensionär Jõgeva alevikust:
?Ikka vaja, ma küll ei taha, et meid hakatakse keeleliselt ahistama. Alles see oli, kui mõnes ametiasutuses pidin rääkima ja isegi avalduse kirjutama vene keeles. Oskan veidi ka võõrast keelt, kuid millegipärast ei saa paljud, kes juba aastakümneid siin elanud, eesti keelest aru. Paistab, et keeleseadus siin ei aita ? kes ikka ei taha, see eesti keelt ei õpi, või kui veidi oskabki, siis juba jonni pärast seda ei räägi. Inglise keel hakkab ka peale suruma, noorte kõnes on juba palju võõrapäraseid väljendeid ja ega mitmed eesti lauljadki taha enam eesti keeles esineda. Meie emakeel on ilus ja rikas, see väärib esiletõstmist ja lipupäeva. Vahva, et raadiost tuleb nüüd ka murdekeelseid saateid, neid on väga mõnus kuulata.?
Ljudmilla Zulina, pensionär Mustveest:
?Ma ei saa aru, miks eesti keel vajaks kaitsmist, ega keegi taha teda ju vallutada. Mulle näib, et siin tahab kaitsmist hoopis vene keel. Räägitakse, et Mustvees tahetakse venekeelne kool koguni likvideerida. Muidugi, paljud venelased õpivad ja on lõpetanud eesti kooli, kuid venekeelne kooliharidus peab siin alles jääma. Muidugi, noored oskavad keeli paremini ja mu poegki, kes elab praegu kaugel Kamt?atkal, oskab eesti keelt minust paremini ? ta sai selle juba lasteaias selgeks. Algkoolis õpetati meile ka eesti keelt, kuid hiljem ei pööratud sellele ainele enam suurt tähelepanu ega nõutudki head keeleoskust. Loomulikult oskame me eesti keelt halvasti, sest varem oli siin rohkem venelasi. Nüüd käin Mustvee kultuurimajas pensionäride klubis. Põhiliselt käib siin kõik eesti keeles, aga võib vabalt ka vene keeles rääkida ja kõik saavad aru.?
Urve Minajev, muusikaõpetaja Vana-Jõgeva külast:
?Oleme arvult nii väike rahvas, et oleme lausa kohustatud oma keelt ja kultuuri austama ja kaitsma, muidu meie rahvus kaob. Ega keegi teine tule meie keelt kaitsma ja hoidma, kui me seda ise ei tee. Tuleb tõdeda, et ega me oska või viitsigi oma emakeeles väga hästi rääkida ja kirjutada. Keel muidugi areneb ja mugandub, kuid valus on kuulata, kuidas keelt sandistatakse. Noortel on muidugi oma kõnepruuk ja arvutikeel, kuid eestlane peab end väljendama võõrkeeltest risustamata emakeeles. Eesti keelele annab ilu täishäälikute rohkus, see teeb keele kõlavaks ja hästi lauldavaks. Tänapäeval tuleb osata ka mitut võõrkeelt, kuid Eestis laulgem ikka eesti keeles. Laulmine on ka mõjus ravimoodus kokutamisest lahti saamiseks.?
Raivo Heinrichsen, piirivalvur Kasepäält:
?Kindlasti on vaja vähemalt emakeelepäeval meelde tuletada, et me räägiksime ilusat ja puhast eesti keelt. Meie keel on nüüd ka Euroopa Liidu asjaajamiskeeleks, kuid see on võimalik rohkem teoreetiliselt. Meil tuleb osata ka mitut võõrkeelt, põhiliselt ikka inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Vene keelt juba seetõttu, et see on meie suur naaberriik ja eks siingi tuleb seda vahel rääkida. Keeleseadus ei sunni veel kedagi eesti keelt õppima: kui inimene ei taha eesti keelt ja ei pea lugu sellest riigist, kus ta elab, siis ta lihtsalt ei räägi ja ongi kõik. Usinasti tuleb meie kõnesse võõrkeelseid väljendeid, kuid neid on varemgi nii ida kui lääne poolt siia imbunud. Eks ühed moesõnad tulevad, teised lähevad, kuid eesti keel jääb alles.?
ARDI KIVIMETS