Selle aasta algul lõppes teadusprojekt, millega rahastati agrometeoroloogilisi uuringuid Eesti Taimekasvatuse Instituudis ning seni seda tööd teinud agrometeoroloog Laine Keppart läks pensionile.
„Et instituudil ei ole tellimust ega rahastust, ei saa me ka uut agrometeoroloogi palgale võtta,“ ütles ETKI direktor Mati Koppel. „Praegu jätkab seda tööd Irina Mesteljainen, aga tema teeb ainult vaatlusi,“ selgitas Koppel olukorda.
Samas on Koppeli sõnul taolised uuringud väga vajalikud. „Oluline on teada, kas ilmastik ajas muutub ja kas meil on tavaline ilm või toimub looduses midagi erakorralist. Nagu mullune põud või tunamullune liigniiskus.
Ministeeriumipoolne vastutulek
Riigi ilmateenistus teeb vaatlusi, aga mitte niisuguses vormis, mida on põllumehele vaja. Ja ka sellega, et sealt vajalikke andmeid kätte saada, peab ju keegi tegelema,“ rääkis Koppel.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kinnitas Vooremaale, et selline leping tuleb. „Ilmselt saab see juba järgmisel nädalal meie allkirja. Arvestades, et ETKI sordiaretuse rahastamine on sel aastal pea kahekordistunud, ei usu, et oleks raskusi olnud nende tegevuste rahastamisel selle aasta algusest. Loomulik oleks, et ETKI teeks agrometeovaatlused oma põhifinantseerimise raames. Vastavalt instituudi põhimäärusele on see instituudi otsene ülesanne. See, et me seda täiendavalt finantseerime, on ministeeriumipoolne vastutulek ja rõhutame sellega selle olulisust,“ märkis Kevvai.
Pikka aega teostas ETKI-is uuringuid Laine Keppart, kes töötas agrometeoroloogina alates 1970ndate aastate lõpust. See oli „agrometeoroloogia kuldajastu“, nagu ta ise ütleb.
„Agrometeoroloogia sai kannatada juba 1990ndate alguses, kui see töölõik läks põllumajandusministeeriumi alluvusest keskkonnaministeeriumi alluvusse. Varem tehti igas maakonnas ühes või kahes kohas põllukultuuride vaatlusi, määrati mullaniiskust ja uuriti mikrokliimat.
Lõpuks tegin selliseid vaatlusi Eestis ainult mina ning ülevaateid samuti. Teiste maakondade kohta ka, kuid seda ainult meteoroloogiliste näitajate põhjal, kuid see pole kahjuks väga täpne. Mullaniiskus näiteks ei sõltu mitte ainult sademete hulgast, vaid ka sellest, millised olid näitajad enne sadu,“ kirjeldas Keppart olukorra kujunemist.
Tema arvates peaks vaatlusi tegema Eestis minimaalselt kolmes kohas, Lääne- ja Lõuna-Eestis ning ETKI-s. „Seni on meid välja aidanud, et omaaegsetes majandites oli kõigis ilmavaatluspunkt. Paljud kaastöölised on siiani saatnud seetõttu oma andmeid. Aga enamasti on nad juba päris eakad ning hakkavad lõpetama,“ rääkis staažikas agrometeoroloog Keppart. Ka ETKI direktor Koppel oli sellega päri: „Ka varem oli päevakorral, kas ja kuipalju seda vaja on, ning kes peaks selleks raha andma. Riigi ilmateenistus ei pidanud seda ka oma kõige tähtsamaks ülesandeks.
Ülevaateid jälgiti regulaarselt
Seda on püütud serveerida nii, nagu see oleks instituudi omahuvi. Tuletades meelde kahte möödunud ekstreemset aastat, kui just instituudi agrometeoroloogi kokkuvõtete põhjal otsustati, et põllumehed on kannatanud ja neile on vaja toetust. Just need vaatlusandmed olid aluseks, millega sai Euroopas ära põhjendada, et niisugust toetust on vaja,“ tuletas Mati Koppel meelde.
Viimased aastad on seda tegevust rahastatud projektirahadega ja vahet ei ole vaatlustereas seni tekkinud. Ometi vajab kaasaegne nutipõllumajandus just täpsemaid andmeid ning põllumeestel on viimasel ajal jälle suurem huvi nende vastu.
„Paljud tunnistasid, et lugesid ETKI regulaarseid ülevaateid, mida kodulehel avaldasime. Neid kasutasid ka üliõpilased,“ rääkis Laine Keppart.
„Nüüd ei mõõda riigi ilmateenistus enam õhutemperatuure maapinnalt ja lõpetatud on ka mullatemperatuuride mõõtmine. Seega jääb ära väga oluline info öökülmade kohta. Mullatemperatuur on oluline sisend saagikuse prognooside jaoks. Praegune olukord on eriti kurb, sest agrometeoroloogilised vaatlused Eestis kipuvad üldse katkema,“ nentis Keppart.
ANDRA KIRNA