Karude tänavusuvisest üleriigilisi mõõtmeid võtvast müttamisest ei jäänud puutumata ka Jõgevamaa. Juba kahel korral on sattunud karu rüüsteretke ohvriks Maardla küla harrastusmesinik Saamu Kaasik, kes mõmmiku tegevuse pildilegi jäädvustas.
„Karu kipub lõhkuma neid tarusid, mille kaas on hingedega. Kui tarul on kaas lihtsalt peal, siis ta neid ei lõhu,“ räägib paarikümne mesipuu omanik Saamu Kaasik, kes mett korjab oma pere vajadusteks. Mesinik soovib, et karu maha lastaks. Kas see on aga ainuke lahendus?
Võimalusi, kuidas probleemile leevendust leida, on siiski mitu. Maha laskmiseks peab maaomanik saama jahimeestega kokkuleppele. Kas ta ka selle saavutab, sõltub juba omavahelisest suhtlusest ja ka eriloast, mida saada väga lihtne pole. Antud piirkonnas on jahimehed koondunud Kullavere jahiühistusse. Karujaht algab esimesest augustist. Pole tavaks, et kui suurkiskja ühes mesilas mitu korda käib, saab selle põhjal kohe küttimiseks eriloa. Karu küttimise lubade saamiseks teeb ettepanekuid jahinõukogu, kes koguneb Jõgeval eeloleval esmaspäeval.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Heete Ausmeel selgitas, et pole ju ka päris selge, kas juba mitmeid aastaid mesitarusid laastav karu on ikka üks ja seesama isend. „Karul pole ju ka selliseid iseloomulikke tunnuseid, nagu kitsel või põdral sarvi, mis neid üksteisest lihtsamalt eristada võimaldaks,“ selgitas Ausmees. Kui anda iga rüüste korral küttimisluba, siis spetsialisti sõnul võiks sel juhul seda väljastada pea igale Virumaa mesinikule. „Kui karu käib mesilas, siis tuleb sellest esimesel võimalusel teavitada Keskkonnaametit kas kirjalikult või telefoni teel ja kindlasti võiks ise kahjustusest pilte teha. Kui Keskkonnaamet on kohapeal käinud ja akti koostanud, siis saab kahju hüvitamise taotluse esitada. Kahju hüvitatakse vaatamata sellele, kas tegemist on meetootja või harrastusmesinikuga – ekspert tuleb kohale, vaatab olukorra üle ja teeb otsuse.“
„Jõgevamaa jääb Virumaa külje alla ja karud enamasti sealtpoolt Jõgevamaad ka külastavad,“ rääkis Ausmees ja ütles, et ka Tartumaalt on karvaseid külalisi saabunud. „Raplamaal on kindlasti vähem karu tekitatud kahjusid kui Jõgevamaal,“ möönis spetsialist ning lisas, et põhilised kahjustused on jäänud meie maakonnas Põltsamaa ümbrusse. Mustvee kant jääb Ida-Virumaa karude tegevuspiirkonda ja Alatskivilt tulevad tegutsema lõunapoolsed mesikäpad. Kuigi jah, mee maiustamine kuulub karude puhul pigem multifilmi valdkonda, sest tegelikult rüüstab loom tarusid mesilaste ja nende vastsete pärast, keda ta toiduks tarvitab.
Nii et need, kelle juures karu toitu otsimas käib, peaksid eelkõige saavutama kokkuleppe oma piirkonna jahiseltsiga, kes saab ka ise kirjutada Keskkonnaametile taotluse väljaspool jahiaega karu küttimiseks. Juhul muidugi, kui ollakse veendunud, et tegemist pole poegadega emakaruga. Arvestama peab ka sellega, et küttimine ei lahenda probleemi, kui sama kohta külastavad erinevad karud. Veendumaks, et tegemist on tõesti sama elukaga, on võimalik looma liikumise jälgimiseks paigaldada rajakaamerad. Kindlasti tuleb võtta eksperdi soovitusi tõsiselt. Kõige lihtsam viis karude lõhkumist lõpetada on piirata mesitarud elektrikarjusega.
INDREK SARAPUU, reporter
