Möödunud neljapäeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis toimunud kartulikasvatuse infopäeval said koosolijad teavet taimehaigustest ja nende vältimisest, põllutöömasinatest ja saagirikastest sortidest. Üks ettekanne oli pühendatud kartulisordi „Jõgeva kollane” monumendile Jõgeva kesklinnas kui tulemuslikule mainekujundusprojektile.
Sündmust modereerinud Eesti Taimekasvatuse Insituudi taimekaitse osakonna erakorraline teadur Mati Koppel ütles, et alatest 1992. aastast on igal aastal detsembri alguses toimunud kartulikasvatuse infopäevad Sakus. Tänavu otsustati see traditsiooniline üritus teha Jõgeval, kuhu on Kesk- ja Lõuna-Eesti kartulikasvatajatel palju lähem tulla.
„Asukoha õigest valikust andis tunnistust varasemast suurem osavõtjaskond. Huvilisi oli koos üle kaheksakümne Võrumaast Harjumaani. Head asukohavalikut tunnistati ka tagasiside küsitluses. Päevakava koostamisel konsulteeriti eelnevalt kartulikasvatajatega ja kavva püüti võtta võimalikult palju neid huvitavaid teemasid. Ettekanded hõlmasid muutusi kartulikasvatust puudutavas seadusandluses, taimekaitset, taimehaigusi, kartulisortide võrdlust, uuemate kartulimasinate tutvustust ja seemnekartuli kasvatust,” rääkis Koppel.
Nakkus internetikaubandusega
Eesti Taimeksavatuse Instituudi töötajatest pidas ettekande Liisa Kübarsepp, kes tegi ülevaate suvel Eestis toimunud Euroopa kartuliuurijate assotsiatsiooni viroloogia sektsiooni seminaril esitatud huvipakkuvamatest ettekannetest. Üks tema tutvustatud ettekanne rääkis sellest, kuidas internetikaubandusega on Euroopasse toodud nakatunud kartulimugulaid ja siin levitatud varem mitteesinenud ohtlikke kartuliviirusi.
Mati Koppel tegi ettekande sellest, mida kartulikasvatajad peaksid tegema, et vältida ohtlike taimekahjustajate sattumist oma ettevõttesse ja edasist levikut.
Teadur Terje Tähtjärv rääkis Jõgeva saagikamatest kartulisortidest viimasel viiel aastal. Nende seas on välismaiste kõrval olnud Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud sordid „Teele”, „Tiina” ja „Anti”.
„Kartulikasvatajate üheks huvipakkuvamaks teemaks on kartuli kvaliteet, nii mugulate hea maitse kui ka kena väljanägemine. Aga seegi, kuidas vähendada haigustest tingitud kvaliteedi vähenemist. Palju tähelepanu äratasid uued kartulimasinad. Kohal oli ühe maailma juhtivaima kartulimasinaid tootva firma Grimme esindaja Andreas Herdt, kellele oli küsimusi mitmel kartulikasvatajal,” lisas Mati Koppel.
Tänavu Jõgeva kesklinna püstitatud kartulisordi „Jõgeva Kollane” monumendist rääkis projekti üks eestvedajaid Maiu Veltbach.
Kartuli tähtsus Jõgeval
„Monumendi idee hakkas tegelikult kooruma keset talve. Jõgeval kuulutati välja lumelinna võistlus. Oma sõpruskonnaga ehitasime sinna ühel ööl üle saja lumememme. Peagi valmis ka sea-aastale pühendatud skulptuur. Jääst ja lumest kujud sulavad aga ära. Nii tekkis meil mõte, et purskkaevu ümbruses võiks olla koos moonide ja karikakardega „Jõgeva kollane”. Eesmärk oli rõhutada põllumajanduse olulisust. See valdkond on Jõgevamaale ju alati väga oluline olnud,” rääkis Veltbach. Samas andis ta ülevaate „Jõgeva kollasele” pühendatud sündmustest ja rõhutas, et kodanikualgatuslik projekt toimus väga mitme entusiastliku inimese koostöö tulemusena.
„Maiu Veltbachi ettekanne tekitas infopäeval palju positiivset huvi ja elevust,” ütles Mati Koppel.
Raplamaal kartulikasvatusega tegelev põllumajandusettevõtja Kalle Hamburg ütles Vooremaale, et tema arvates olid seekordse infopäeva kesksed märksõnad seotud ilmastikuolude muutustega. „Ilmad on väga muutlikud: vahelduvad pikaajalised vihma- ja põuaperioodid. Stabiilne suvi kipub olema möödanik. Taimekaitses on tulevik biopreparaatide arendamisel.”
Hamburgi sõnul annab Eestis tunda ka see, et kõik kartulikasvatajad võitlevad oma koha pärast väiksel turul. „Eesti on üks väheseid riike, kus pole kartulitööstust. Euroopas toodetakse keskmiselt 50–60 protsendist kartulist tööstusele,” lisas Hamburg.
Kalle Hamburg, kes kasvatab kartulit 35 hektaril märkis, et tema koostöö Eesti Taimekasvatuse Insituudiga on laabnud hästi.
„Koostöö aretajaga on väga vajalik. Ilma selleta kõnniks põllumees justkui kinniseotud silmadega pimedas toas,” ütles ta.
Teadur Mati Koppeli sõnul on suuremad kartulipinnad praegu Viljandi- ja Tartumaal.
JAAN LUKAS
