|
|
Sarnaselt viimaste aastatega tuleb kartulikasvatajatel tänavugi jõudsalt ja hoolikalt tegeleda kartulimardikate tõrjega. Kahjuritest lahti saamiseks tehakse põllumajandusfirmades keemilist tõrjet, talupõldudelt korjatakse mardikaid tavaliselt käsitsi ja hävitatakse. Mardika arvukas levik on põhjustatud soojadest talveilmadest. |
Kartulimardikas (leptinotarsa decemlineta) on umbes
Tuleb vaod läbi kõndida
Torma vallas Rääbisel elava hobitaluniku Ain Tarumi sõnul on kartulimardikast jagu saamiseks tarvis pidevalt hoolas ja usin olla. “Kui sagedaste vihmahoogude vahel päike paistab, oleme ikka vaod läbi kõndinud Algul korjasime mardikaid, nüüd enamasti tõukusid, keda iga päev põllult paarikümne ringis leiame. Kõigepealt korjame kahjurid kruusi ja siis paneme kasti, milles nad põletame,” rääkis mees.
Tarum märkis, et üksikutes kohtades on kartulimardikad lehti söönud. Märkimisväärseks ta nende tekitatud kahju siiski ei pea. “Loodetavasti kartulimardikate arvukus tänavu ei suurene. Kahjuks ei saa aga kätte munade kolooniaid, mis lehe teisel küljel ning kergesti märkamatuks jäävad,” ütles talupidaja.
Rääbise kandis kartulit kasvatava osaühingu Raja Potato juhataja Ain Aru lausus, et põldudel on tehtud tõrjet ja üldiselt pole kartulimardikaid märgata. “Tuulise ilmaga paar mardikat siiski põlluotstelt leidsin. Eks nad olid tuulega põllu otstele pidama jäänud. Muret mõistagi kartulimardikas põhjustab, kusjuures suurtel põldudel saab tema vastu siiski vaid pritsimisega,” rääkis ettevõtja.
Tänavu ilmusid mardikad juba kevadel
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel nimetas kartulimardika laiaulatusliku leviku põhjuseks ennekõike viimaste aastate talvesid, kus külmumata või nõrgalt külmunud maa peale sadas paks lumekiht. “Muld ei külmunud sedavõrd sügavalt, et sinna kogunenud mardikad oleksid hävinud. Sel aastal ilmusid esimesed kartulimardikad põldudele juba kevadel, kui kartul alles tärkas. Mida varem mardikas ilmub, seda rutem jõuab ta taime paljaks süüa. Pealegi võib sel juhul tulla kaks põlvkonda kartulimardikaid,” lisas ta.
“Üldiselt on kartulimardikast saanud kogu Eestis päris tavaline kahjur. Me peame arvestama tema olemasoluga ja teda tõrjuda oskama,” märkis Koppel. “Instituudi seemnekasvatuse ja aretuse põldudel teeme ikka keemilist tõrjet, sama praktiseerivad ka suurtootjad. Tõrjeks kulub tavaliselt kuus kuni kümme eurot hektari kohta. Väikepõllupidajad suudavad mardikad ära korjata, mis aga kahjuri järjest massilisemat levikut arvestades on aega ja vaeva nõudev töö. Meie teadustöötajad on märganud, et kui koduaedades on erinevaid kartulisorte, eelistavad mardikad tavaliselt üht sorti teisele. Eesti Maaülikooli teadlaste andmetel meeldivad kartulimardikale rohkem õrnema lehe ja koega sordid,” tunnistas Koppel.
2015. aastal on aga põhjust tähistada omamoodi juubelit, sest 1965. aastal avastati Pärnumaal esimest korda Eestis kartulimardikad.
i
JAAN LUKAS
