Firmade probleemide lahendamiseks tuli valitsus välja hea ideega (ilmselt koostöös kinnisvara- ja metsafirmadega) ja otsustas metsaseaduse muudatustega seadustada metsaühistu mõiste, kus ühistu liikmeks saavad peale füüsiliste isikute olla ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Riigikogu oli sellise täiendusega nõus ning President kuulutas selle seaduse k.a. 17. veebruaril ka välja. Seadus jõustus kaks nädalat pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Sellega on firmadel nüüd hoopis parem juurdepääs maa- ja puiduressursile. Saades metsaühistu liikmeks, saavad firmad jõudsalt «innustada» peremetsaomanikke oma metsi aktiivselt raiuma või n-ö soodsalt ära müüma.
Tegelikult muudetud metsaseadus mitte ainult ei võimalda, vaid lausa kohustab peremetsaomanikke firmadega koostööd tegema, sest firmad saavad nüüd nõuda enda vastuvõttu juba tegutsevatesse metsaühistutesse, taotleda samaväärselt Eesti riigi ja ELi metsanduslikke toetusi.
Et suured metsa- ning kinnisvarafirmad omavad vaat et igas vallas mingit metsatükki, siis edaspidi avaneb neil võimalus igas metsaühistus ka liikmeks olla. Peale selle võivad nüüd ka näiteks ühe firma tütarettevõtted või üldse mitu firmat moodustada oma «metsaühistu».
Euroopas on vastupidi
2002. aasta sügisel oli Tallinnas Euroopa Põllumajanduskongress, mille ülddeklaratsioonis on öeldud, et Euroopa metsi majandavad peamiselt peredest eraomanikud ja et selline omandivorm on säästva metsanduse seisukohalt osutunud kõige kasulikumaks.
Seetõttu tuleb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides peremetsaomanikele tagada selge omandistruktuur, alaline õigusraamistik ja võrdsed võimalused säästvaks metsanduseks ning luua sobivad ühistegevusvormid.
Ka Eestis on erametsaomanike ühistegevus üksjagu arenenud. 1992 aastal asutati kodanikualgatuse korras Eesti Talumetsa Liit, mis praegu kannab nime Eesti Erametsaliit (EEML). EEML-i on koondunud valdav osa kohalikest peremetsaomanike organisatsioonidest.
Erametsaliit on ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige ja alates 2001. aastast ELi riikide peremetsaomanike organisatsioone ühendava organisatsiooni CEPF-i (Confederaration of European forest owners, ühendab 12 miljonit Euroopa peremetsaomanikku) vaatlejaliige, samuti 2002. aasta keskel asutatud Rahvusvahelise Peremetsade Liidu IFFA (International Family Forestry Alliance) asutajaliige.
Nüüd loodi metsaseaduse muutmisega aga uus olukord, mis hoopis pidurdab metsanduslikku ühistegevust. Tänini on Eesti Erametsaliit suutnud hoida peremetsanduslikku kurssi, kuid uuendatud metsaseadus muudab selle võimatuks. Kuna liidu liikmeskonda ei kuulu edaspidi mitte ainult peremetsaomanikud, tuleb EEML-il lahkuda Eesti talupidajate organisatsioonist ning ELi riikide peremetsaomanikke ühendavast organisatsioonist, samuti rahvusvahelisest peremetsade liidust.
Nii erinevate huvidega metsaühistute liikmeskond ei saa ühiselt seista oma huvide ja õiguste eest ning seetõttu on peremetsaomanikel pärast metsaseaduse muutmise jõustumist välistatud edaspidi metsaühistute kaudu oma huvide ja õiguste eest seismine.
Kannatajaks jääb nõrgem pool
Metsaseaduse muudatusega on loodud arvukaid konflikte ja probleeme tekitav ühistegevuslik keskkond, kus kannatajaks on nõrgem osapool ? peremetsaomanikud. Peremetsanduse ja -talude arengu asemel on soodsad arenguvõimalused saanud hoopis metsamaaäriga tegelevad firmad, metsamaid ostvad puidufirmad ja metsatööstus.
Küllap lähebki nüüd lahti üliaktiivseks metsanduslikuks ühistegevuseks. Firmade aktiivsus suureneb ja metsaühistuid tekib nagu seeni pärast vihma. Kindlasti kasutatakse ka selliseid mudeleid nagu mõni aeg tagasi metsamaade erastamisel Saaremaal, kus ühe korteri aadressile oli registreeritud üle 200 firma.
Firmade käes ja kasutusvalduses oleva endistel talumaadel asuva metsamaa väärtus on hinnanguliselt 12 miljardit krooni ja see kapital teenib puidu juurdekasvuga igal aastal ligemale 350 miljonit krooni tulu. See on kapital, mis sisuliselt on läinud maaelust ja maaelu arendamisest välja ja teenib kasumit nii kohalikele kui ka välismaistele kapitalifirmadele. Sellega on vähenenud ka kohalike omavalitsuste tulud.
Metsakorraldaja Lembit Maametsa andmeil jagunevad erametsad kolme enam-vähem võrdsesse gruppi: 1/3 on kohalike, 1/3 mujal elavate elanike metsi ja 1/3 äriühingute või variisikute kaudu äriühingute metsi. Maametsa järgi on kõige säästlikumad kohalikud omanikud, siis mujal elavad omanikud. Aga äriühingute ja variisikute ostetud kinnistutel ületab raie keskmiselt kuus korda juurdekasvu, moodustades erametsade koguraiest ligi 70 protsenti.
Metsaühingu liikmeks füüsilisest isikust omanikud
Metsaseaduse muudatustega muudetakse peretalude ja maaelu olukord juba enne Euroopa Liiduga liitumist praegusest veelgi hullemaks ja antakse peale Euroopa Liiduga liitumist EL-i maadest tuleva kapitali täiendava surve alla. Väheneb ka võimalus arendada säästvat metsandust.
Peremetsaomanikud peavad ühiselt seisma vastu valitsuse poolt soositud metsa- ja kinnisvarafirmade survele. Kõige käepärasem vahend selleks on kodanikuallumatus.
Kodanikualgatuse korras asutatud metsaühistud, mille liikmeteks saavad olla põhikirjaliselt ainult füüsilisest isikust metsaomanikud, ei tohiks muuta oma põhikirja vastavaks Metsaseaduses toodud metsaühistu definitsioonile.
Sellega saaks ära hoida juriidilisest isikust metsaomanike võimaluse metsaühistu liikmeks astuda. Et suured metsafirmad ning kinnisvarafirmad omavad pea igas vallas mingit metsatükki, siis Metsaseaduse muutmine annab nüüd neile õiguse nõuda endi vastuvõtmist iga metsaühistu liikmeks.
Selleks, et peremetsaomanikud saaksid edaspidi vältida nii kodu- kui välismaiste metsa- ja kinnisvarafirmade surve alla sattumist, tuleks füüsilisest isikust metsaomanikel ehk peremetsaomanikel vältida asutatavate metsanduslike ühistegevuslike organisatsioonide nimes sõna «metsaühistu» (sobiks kasutada näiteks «metsaühing»).
Lisaks sellele tuleks metsandusliku ühistegevuse süsteemse arendamise seisukohalt põhikirja kindlasti sisse kirjutada, et metsaühingu liikmeks saavad astuda ainult antud organisatsiooni tegevuspiirkonnas (vald või mitu valda) metsamaad omavad füüsilised isikud. Sellega on meil jätkuvalt võimalik ühiselt üles ehitada üleriigiliselt kattev ja ühtne peremetsaomanike omaabiorganisatsioonide struktuur.
Toomas Lemming, metsaomanik
