Eile, 17. oktoobril avati Pikknurmes mälestustahvel tunnustatud teadlasele Karl Schlossmannile.
Mälestustahvel, mille autoriks on Edgari Treier, asub hinnatud mikrobioloogi kodutalu seinal ning sellel on tekst; “Siin, Veski talus, sündis 19.02.1885 Karl Schlossmann, Eesti Teaduste Akadeemia president, arstiteadlane”. Teadlase sünnikoht sai tunnusmärgi seoses Eesti Teaduste Akadeemia 70. juubeliaastaga.
Mälestusmärgi avanud akadeemik Richard Villems nimetas Karl Schlossmanni Eesti rahvusliku arstiteaduse silmapaistvaks esindajaks ja üheks mikrobioloogia oluliseks rajajaks ning rõhutas tema teeneid võitluses nakkushaiguste leviku vastu.
Uuris ka ravimuda
“Nakkushaigused olid rahva jaoks tõsine probleem. Karl Schlossmann oli üks neist, kes hakkas üles ehitama teavet ja õpetust ning suunama seda Tartu Ülikoolis,” rääkis Villems ja lisas, et Schlossmanni teened on suured tuberkuloosi ravi ja ennetustöö osas. Teadlane oli muu hulgas üks üheksateistkümnest avaliku elu tegelasest, kes panid 1924. aastal aluse Tartu Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Seltsile.
Lisaks nakkushaigustele uuris Schlossmann ravimuda ja selle meditsiinilist toimet.
1925. aastal ilmus tema sulest eestikeelne raamat “Üldine mikrobioloogia ühes mikrobioloogilise tehnikaga”, 1940. aastal monograafia “Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpetus”. Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja endine arstiteaduskonna dekaan Lembit Allikmets nimetas Schlossmanni sügava intellektiga meheks, selle kujukaks tõendiks on tema sõnul teadlase raamatud, mis paistavad muu hulgas silma väga hea eesti keelega.
Veski tallu kolisid Schlossmannid 19. sajandil
Karl Schlossmanni õe tütretütar Ille Palm kõneles mälestustahvli avamisel teadlase perekonnaloost, vaadata sai 20. sajandi algusaastatel tehtud perekonnapilti. Pikknurmes asuvasse Veski tallu kolis Karli isa 1860. aastate lõpus. Lisaks Karlile oli peres viis last. Kõik kuus last kasvasid suureks. Kuuest õest-vennast said järeltulijad kaks, Karl Schlossmannil lapsi ei olnud.
Tulevane arstiteadlane omandas keskhariduse Tartu Reaalkoolis ja läks edasi õppima Riia Polütehnilise Instituudi inseneriteaduskonda. Aasta pärast õpingute algust otsustas Karl Schlossmann eriala vahetada ning astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. 1920. aastal kaitses teadlane oma väitekirja “Süüfilise ravi autoseerumiga”. Aastatel 1934-1937 pidas Karl Schlossmann arstiteaduskonna dekaani ametit, aastal 1938 sai temast Eesti Teaduste Akadeemia esimene president. Schlossmann tegutses Eestis kuni 1944. aastani, mil ta emigreerus Rootsi ja jätkas teadustööd Karolinska haigla Kuningas Gustaf V Uurimisinstituudis. Teadlane suri Stockholmis 1969. aasta detsembrikuus. Tema haua asukoht on teada. Selle eest, et matmispaik unustusse ei vajuks, kannab hoolt Eesti saatkond Rootsis.
LIIS ROHTMETS
