 |
Pudivere dolokivikarjääri arendaja AS Kiirkandur lööb kopa maasse kõige varem 2010. aastal, sest kaevandama hakatava killustiku äravedamiseks vajaliku tee projekteerimiseks ning ehitamiseks ja kõikide vajalike lubade saamiseks kulub vähemalt kaks aastat, selgus teisipäeval Põltsamaa vallavalitsuses peetud järjekordsel keskkonnamõjude hindamise aruande avalikul arutelul. |
Kiirkanduri esindaja Tiit Ploomi sõnul tuleb Pudivere karjääri käivitamiseks investeerida umbes kümme miljonit krooni.
Keskkonnamõjude aruande kohaselt on dolokivi tarbevaru tulevases 22 hektari suuruses kaevanduses 2,8 miljonit kuupmeetrit, Kiirkandur tahab aastas hakata kaevandama 200 000 kuupmeetrit.
Keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere pessimistlikku stsenaariumi kohalike elanike jaoks ette ei näe. Tema sõnul karjäärist välja pumbatav vesi Luiskeojale ja ümbritsevale RMK metsakuivendussüsteemile suurt mõju ei avalda. Ka ASi Maa ja Vesi hüdrotehnikainsenerilt Kalev Raadnalt tellitud täiendav eksperthinnang näitas, et kui kogu karjäärist pumbatav vesi lasta idapoolse kraavi kaudu Luiskeojja, ei muutu seal veeseis. “Kuival ajal tuleb see isegi kasuks, sest pidev vool ei lase voolusängi põhja täis kasvada, suurendades sellega kraavide läbilaskevõimet,” seisis kirjas ekspertiisis.
Karjääri töölehakkamisel võib metsakuivenduses tulla kõne alla kraavide setetest puhastamine ja süvendamine.
Killustikku läbi küla ei veeta
Pudiverelased on varem väga muretsenud teede olukorra pärast. Enim on inimestele meelehärmi tekitanud, et killustiku väljavedamiseks kavatsetakse hakata kasutama Pudiveret läbivat teed. Nüüdseks on see mure päevakorrast maha võetud, sest arendaja on RMKga kokkuleppele jõudnud ja hakkab kasutama hoopis Nukumäe-Kaavere metsateed. Arendaja peab metsatee ümber ehitama nii, et vähemalt pool teest on kasutatav kahesuunalisena ehk teekatte laius peab olema vähemalt kaheksa meetrit ning ülejäänud osas neli ja pool meetrit. Tee tuleb ehitada paekivikillustikul paksusega vähemalt 0,4 meetrit, millel on peal viiesentimeetrine tasanduskiht. Olemasolevad teekraavid tuleb puhastada, vajadusel vahetada välja teetruubid, samuti peab arendaja tee korras hoidma ning vajadusel seal ka tolmutõrjet tegema.
Mure vee pärast
Pudivere küla elanikud on soovinud täiendavat kaevude mõõtmist. Kaht kaevu on mõõdetud nii möödunud kui ka käesoleval aastal, lisaks veel kaht kaevu Tõrenurme ja Sulustvere külas. Keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere kinnitusel on kaevuvee füüsikalised omadused kirjeldatud ja kaardistatud. “Juhul, kui kaevandustööd algavad, tuleb vastavalt keskkonnateenistuse kinnitatud seirekavale hakata valikuliselt jälgima eri suundades asuvaid salv- ja puurkaeve, et olla kursis kaevandamise mõjuga põhja- ja pinnaveele,” kinnitas Põldvere.
Tema sõnul on tööde projekt olemas ja sellesse võib veel parandusi ja täiendusi teha. Samuti on nendel kaevanduspiirkonna elanikel, kes seni pole oma kaevu seirekavasse lülitanud, võimalik seda veel teha. Edaspidi saab seirekava kaevandamistöödele keskkonnahinnangute andmise aluseks.
Lustivere külaseltsi esindaja Rando Omler tundis huvi, mis saab juhul, kui pärast kaevandamise algust veetase ümbruskonna kaevudes oluliselt langeb. Kiirkanduri esindaja Tiit Ploomi sõnul on selleks koostamisel seirekava. Kavast tulenevate nõudmiste täitmist jälgib keskkonnateenistus. Kui ilmnevad tõsised keskkonnaalased probleemid, on keskkonnateenistusel õigus kaevandamine peatada.
“Seirekavas on kirjas, et kui kaevandamise tulemusel alaneb veetase kaevus ja muutub vee kvaliteet, peab kaevandusearendaja rajama uue kaevu. Kirjas pole aga tähtaega, millise aja jooksul uus kaev rajatakse,” rääkis Ene Vaht Pudiverest. Arendaja esindaja sõnul tuleb lisada konkreetne tähtaeg alates pretensiooni esitamisest, tõenäoline aeg on umbes kolm kuud.
Koostööleping kotkaklubiga
Kavandatava kaevandusala lähedal elab kaitsealune lind – väike-konnakotkas. Varem on MTÜ Kotkaklubi tõdenud, et väike-konnakotka püsielupaiga lähedale karjääri rajamine avaldab linnu elupaigale negatiivset mõju. Nüüd on kotkaklubi ja arendaja aga koostöölepingu sõlminud ning jõudnud veendumusele, et teatud tingimustel ja vastastikusel kokkuleppel on kaevandamine siiski võimalik.
Koostöölepinguga on mõlemad osapooled võtnud kohustusi. Näiteks lubab arendaja mitte teha lõhkamistöid ajavahemikul 15. märtsist kuni 30. juulini, väike-konnakotka pesitsusajal. Erandkorras võib karjääris lõhata juunis, kuid selleks tuleb enne kotkaklubiga kokkulepe saavutada.
Kotkaklubi kohustub arendajat väike-konnakotka elamis- ja pesitsemistingimustest teavitama.
Jaanuaris ja veebruaris kogusid Lustivere lähedal asuva seitsme küla elanikud rajatava dolokivikarjääri rajamise vastu umbes 300 allkirja, sest kardavad kaevude kuivaksjäämist ning lõhkamisega kaasneva müra kahjulikku mõju nii inimestele kui ka loodusele.
iii
HELVE LAASIK
