|
|
Pärast kahte aastat asenduspinnal viibimist, pikki ehitusvaidlusi ning isegi linnavõimu vahetust jõuti lõpuks sinnamaale, et lasteaia “Karikakar” lapsed saavad esmaspäeval vastvalminud hoonesse. Pidulikult avati maja juba sel neljapäeval. |
<span lang=””>
Linnapea Mihkel Kübar ütles avamispeol, et “Karikakra” valmimise lugu on paras materjal bestselleri kirjutamiseks. Pärast pikka arutelu ja ekspertiise otsustati, et lasteaiahoone renoveerimisest ei piisa, see tuleb lammutada ja uus ehitada.
Lammutamisega tehti algust 2011. aasta sügisel ja ehitamist alustati eelmise aasta oktoobris. Sellest ajast peale on lasteaialapsed viibinud asenduspindadel — vanemad rühmad endises Jõgeva ühisgümnaasiumi hoones ja nooremad “Rohutirtsu” lasteaias. Esmaspäevast alates on aga kitsastes oludes tegutsemisel ja koolipõrandal magamisel lõpp, igal rühmal on oma värvikirev ja puhas ruum ning mänguplatsil piisavalt atraktsioone.
Valgus tunneli lõpus hakkas “Karikakra” lasteaiaperele paistma juba eelmise aasta detsembris, mil uus maja nurgakivi sai. Sarikapidu peeti käesoleva aasta märtsis ning suveks hakkas ka õu ilmet võtma. Siiski sai umbes juulis selgeks, et 1. septembril lapsed veel uude lasteaeda ei saa. “Augusti alguses oli päris selge, et maja valmimine viibib. Eks me pidime ise kohanema ja aru saama, miks hoone valmis ei saa. Sellel olid omad kindlad põhjused, sellest tuli aru saada ja sellega leppida,” tunnistas lasteaia direktor Mare Suviste, kes ei lasknud end väikesest viivitusest häirida.
Kõige suuremaks töövõiduks oma köök
Ehkki hoone projekteeris arhitekt, said lasteaia töötajad ja ka lapsevanemad ehitusprotsessis oma sõna sekka öelda. Kõige suuremaks töövõiduks oli neile oma köögi saamine. Pärast seda, kui lasteaia köök enam euronõuetele ei vastanud, endises majas süüa ei tehtud, ning pikki aastaid toodi soe toit lastele mujalt. “Oma köök oli üks kindel asi, mida lapsevanemad soovisid,” rääkis hoolekogu liige Siiri, kelle tütar Sandra läheb esmaspäevast lasteaia viimasesse rühma.
Kuigi lapsed saavad ametlikult lasteaeda alles esmaspäeval, on paljud neist juba majaga tutvuda saanud. “Minu rühm on sinine, see on ilus värv,” sõnas Sandra, kinnitades, et ootab juba põnevusega esmaspäeva. Tema on ka üks neist, kes sai lasteaias käia ka vanas hoones. Üsna veendunult ütles Sandra, et uus on igal juhul etem ja ilusam.
Enne naela seina löömist peab spetsialistidega nõu pidama
Kõige pisemate laste, Päikeserühma õpetaja Malle Saaremägi kiitis hoone avarust ja värvikirevust. “Mulle värvid väga meeldivad. Mõni küll ütles, et ehk on punane liiga kärts või sinine liiga külm, aga minule on selline värvilahendus meeltmööda,” rääkis Malle, kelle rühma seinad on peamiselt roosat tooni. Kuigi uus hoone on vanast veidi väiksem, on Päikeserühma õpetaja sõnul siin kasulikku pinda rohkem. “No vanaga ei anna üldse võrrelda, siin on nii palju moodsaid ja uusi lahendusi ja mis peamine, oma köök,” nõustus Malle ka eelnevalt lastevanemate poolt väljaöelduga.
Üheks innovaatiliseks lahenduseks on “Karikakra” hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid, tänu millele ka kütteperioodi välisel ajal sooja vett saab. Päikesepaneelide paigaldamist toetas Keskkonnainvesteeringute keskus Kaugkütte ja päikesekütte ühendamisega vähendab lasteaed oma küttekulusid prognoositavalt tervelt 74 MWh võrra ning linna keskkatlamaja CO2 heitkogus väheneb 16,5 tonni võrra aastas.
“Leidlik ja keskkonnasäästlik küttelahendus loob lasteaias õpikeskkonna, mis aitab lastele varakult teadvustada keskkonnahoiu tähtsust,” ütles KIK-i keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu.
“Eks paljude asjadega tuleb harjuda ja end nendega uuesti kurssi viia,” rääkisid lasteaia juhataja Mare Suviste ja majandusjuhataja Meeri Remmelg. Naljaga pooleks ütles Mare Suviste avamisel, et ei saa linnavalitsuse poolt kingitud maali seinagi panna, enne kui on ehitajaga nõu pidanud: “Hoone garantiiaeg on kaks aastat, seega peame me enne küsima, kuhu ja kui jämeda naelaga me selle pildi seina panna tohime.”
Uus lasteaiahoone läks maksma 2,6 miljonit eurot. Miljon sellest summast saadi Euroopa Liidu tõukefondidest ning ülejäänu, 1,6 miljonit tuli Jõgeva linna vahenditest. Ehitust toetasid ka EAS ja KIK.
i
EILI ARULA
